Minikoaala täidab tühikut kukkurloomade evolutsiooniloos
Kakskümmend viis miljonit aastat tagasi elas keset Austraaliat väike koaala. Nüüd on teadlased leidnud mõned selle koaalaliigi hambad ja teinud neist järeldusi kukkurloomade arenguloo kohta.
Koaalaliik nimega Lumakoala blackae kaalus arvatavasti vaid kaks-kaks-pool kilo, nagu väike kass, tänapäeval elavate koaaladega võrreldes kaks kuni viis korda vähem. Toitus ta arvatavasti lehtedest nagu tänased koaaladki, ütlemata ära mõnest ette sattunud putukastki.
Arthur Crichton Adelaide'is asuvast Flindersi Ülikoolist ja ta kolleegid väidavad hammaste põhjal arvutil tehtud analüüsi alusel, et Lumakoala blackae kuulus tõenäoliselt koaalalaste sugukonda, kuid meenutas vägagi ka umbes 30 miljonit aastat varem Põhja-Austraalias elutsenud kukkurloomi Thylacotinga ja Chulpasia, keda on arvatud olnuvat lähedalt suguluses Lõuna-Ameerika kukkurloomadega.
Kuid Lumakoala blackae avastamine annab nüüd teadlaste sõnul alust pidada mõistatuslikke Thylacotingat ja Chulpasiat ikkagi Austraaliale omaste taimetoiduliste kukkurloomade nagu koaala, vombati, känguru ja possumi lähemaks sugulaseks.
Need loomad kuuluvad kõik tänapäeva suurimasse kukruliste seltsi Diprotodontia. Diprotodontide varasema evolutsiooniloo kohta ei ole seni olnud eriti midagi teada.
Nüüdse avastuse toel saaks aga pikendada teadmisi diprotodontide ajaloost 55 miljoni aasta kaugusele minevikku, Thylacotinga ja Chulpasia juurde välja, tugevdades piltlikult öeldes selle võrra kõigi koaalade, vombatite, kängurute ja possumite au ja väärikust.
Minikoaala Lumakoala blackae hambad tulid päevavalgele Alice Springsi linna lähedasest fossiilide leiukohast.
Hambad pakuvad paleontoloogidele erilist huvi, sest võimaldavad saada rohkesti infot nii looma evolutsioonilise tausta kui ka toitumistavade kohta.
Crichton ja kaasautorid avaldavad uurimistulemused ajakirjas Scientific Reports.
