X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Kultuurigeograaf: linna roheluse toomine pole odav lõbu

Kui vaadata Tallinna linna ülevalt alla, paistab rohelist värvi omajagu. Tänavaruumis liikudes seda aga eriti ei märka, nendib linnaruumiteadlane Helen Sooväli-Sepping. Kümnepallisüsteemis annaks ta seetõttu roheluse poolest Tallinnale hindeks nelja.

Sooväli-Sepping nentis, et lahendused linna roheluse toomiseks ei ole odavad. Brüsselis tehti rohelisem linnalahendus mõned aastad tagasi ja see tähendas kõigepealt tänavate rekonstrueerimist. "Loodusele tuli tagasi anda pinda, kus see kunagi oli," ütles ta saates "Terevisioon".

Loodust on tema sõnul linna vaja peamiselt kahel põhjusel. "Üks on kliimakriis, mis on paljuski linnade enda põhjustatud seetõttu, et kliimasoojenemine on seotud linnaruumi asfaltkattega. Kui temperatuur tõuseb, siis see kiirgab asfaldist soojust õhku tagasi," lausus ta. Teine põhjus on seotud inimeste tervisega, mis sai Covid-kriisi ajal veelgi tähtsamaks.

Tallinna kesklinn Autor/allikas: Erakogu

Kui vaadata tänavaruumi Tallinnas Viru keskuse juures, tekib Sooväli-Seppingul küsimus, kes üldse tahab sellisel tänaval kõndida. "See on kõle tuulekoridor, kus sõidab ainult ühistransport. See on väga halb näide Tallinna kesklinnast," lausus ta.

Teadlane ei arva, et autod peaksid maa alla minema, sest tegemist on kalli lahendusega. Küll aga tuleks piirkiirust alandada ja tuua linna rohkem rohelust.

Rävala puiestee Autor/allikas: Erakogu

Rävala puiestee on tema sõnul iseenesest väga roheline, ent kui kõndida tänavaruumis, ei tunneta seda rohelust just seetõttu, et ei ole silmakõrgusel olevat loodust ehk põõsaid ega lilli.

"Seda on vaja selleks, et tunneksime end turvaliselt. Et tegemist ei ole ainult autokeskse linnaga, vaid oleks inimestekeskne linn, mida kaunistavad lilleklumbid ja kus siis ka ökosüsteem saab olla meiega koos. See kõik on vajalik inimese tervisele," lausus ta.

Trammiteel saab ka tõukerattaga sõita. Autor/allikas: Erakogu

Hea näitena tõi Helen Sooväli-Sepping eeskujuks lahenduse mujalt maailmast, kus trammiteel saab sõita ka tõuke- või jalgrattaga. "Autotee on asendatud ühistransporti ja kergliiklusteega, mis annab linnaruumile teise kvaliteedi. See tähendab, et inimesed saavad seal käia ja jalutada, tunda end natuke nagu pargis. Samas sõidavad ka trammid," rääkis ta. Trammitee ongi loodud kesklinna autotee asemele, samas saavad seal ka autod sõita, kuid alandatud piirkiirusega. Tallinnas võiks tema sõnul katsetada taolist trammitee lahendust Pronksi tänaval.

Sooväli-Sepping rääkis, et tegelikult peaksid kõik linna ära mahtuma. Ei pea olema nii, et punktist A punkti B liikumiseks on vaja kindlasti autot. "Siin on oluline ka turvalisuse küsimus laste ja vanurite jaoks, et nad ei peaks sõitma kaugele parki, vaid rohelust saaks nautida ka uksest välja astudes," ütles Sooväli-Sepping. 

Toimetaja: Sandra Saar

Allikas: "Terevisioon". Intervjueeris Katrin Viirpalu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: