Uurisime aastatel 2020–2021 meie kaitseväe ajateenijate toitumist samaaegselt nende vere ja väljaheite analüüsidega, et leida seoseid toidu ja tervisenäitajate vahel. Põhitähelepanu suunasime kiudainetele, mille tähtsust tervislikus toitumises (ja seda just seedetrakti mikroobide põhjal) teadvustatakse järjest rohkem.

Täpsemalt analüüsisime kahe nädala sööklamenüüd 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi pataljonis. Üldiselt oli sööklamenüü vaheldusrikas ja toitev, kuid energiasisaldus oli soovituslikust kõrgem.

Menüüd analüüsides leidsime, et liha ja lihatoodete hulk oli umbes kaks korda soovituslikust kõrgem, kuid kala oli sööklamenüüs vähe. Teraviljatoodetest domineerisid rafineeritud tooted, nagu sai, makaronid, riis. Köögivilju oli aga liiga vähe. Samas tõstaksid need toidus süsivesikute, eriti kiudainete sisaldust, mis oli liiga madal. Alla soovituse jäi menüüs ka D-vitamiini sisaldus.

Ajateenijate vahel suured erinevused 

Kuigi ajateenijad söövad ühes ja samas sööklas, näitab uuring, et nende toiduvalikud ja söömisharjumused on siiski erinevad. Sellele viitasid ajateenijate endi poolt täidetud toidupäevikud. Sööklas pakutava või õppustel saadud kuivtoidu asemel eelistasid ajateenijad lisaks ostetut pitsat jm sarnast toitu, aga ka maiustusi.

Rasvarikka ja kiudainevaese toitumisega kaasnes mitmete mineraalainete ja vitamiinide vähesus toidus, millega kaasnes kõrgem üld- ja LDL-kolesterooli sisaldus veres ning kõrgem põletikega seostatud bakterite ja madalam kasulikke happeid tootvate bakterite hulk jämesooles.

Kuigi kiudainete hulk toidus jäi valdavalt alla soovitusliku taseme, täheldati kiudainete poolest rikkama toiduvaliku korral menüüs rohkem puuvilju ja kartulit ning vähem liha kui kiudainete poolest vaesemas menüüs. Samasuguseid seoseid nähti ka varasemas toitumisuuringus.

Pingeliste väliõppuste perioodil on oluline arvestada kõrgendatud energiavajadust katvate toitainete (süsivesikud, rasvad) ja nende lagundamiseks vajalike vitamiinidega (B-grupi vitamiinid), samuti mineraalainete (naatrium, magneesium, kaalium, kaltsium) taastamisega seoses füüsilise koormusega kaasneva suurema higistamisega.

Samuti on kõrgem unepuuduse ja stressiga toimetulekut toetavate vitamiinide (B-grupi vitamiinid, D-vitamiin) ja teiste bioloogiliselt aktiivsete ühendite vajadus. Soovitavalt peavad kuivtoidu ratsioonides olevad toidud olema võimalikult toitainetihedad ja organismi toetavad.

Mida sööklatoidus muuta annab?

Kuigi vastavas väeosas teoreetiliselt analüüsitud kahe nädala sööklamenüü oli vaheldusrikas, tegime mõned ettepanekud.

Sööklatoidu energiasisaldust peaks eelkõige vähendama magusate ja soolaste näkside toidugrupi, aga ka liha ja lihatoodete ning piimatoodete koguste vähendamise teel. Suurendama peaks köögiviljade, sealhulgas kaunviljade, kalatoitude, soovitavalt kohalike puuviljade ja marjade, täisteraviljatoodete (eelkõige rukkist, kaerast, odrast) ja pähklite-seemnete pakkumist.

Kuna ajateenijatel on võimalus tarbida sööklatoitude asemel puhvetist või poest ostetud näkse ja kiirtoite, soovitavad teadlased võimalusel üle vaadata puhvetivalik. Kaaluda võiks ka toitumisalast koolitust ajateenistuse algul ja jooksul, näiteks praktilise seminarina, et ajateenijad ise oskaksid teha rohkem tervist toetavamaid valikuid. 

Mida võiks muuta kuivtoidupakkides?

Uuringutulemuste analüüsi, ajateenijate kommentaaride ning Tallinna Tehnikaülikooli ekspertide hinnangute alusel olemasolevate kuivpakkide toitudele ja võimalikele uutele toitudele andsime järgmised soovitused ka kuivtoidupakkide paremaks muutmiseks.

• Hommikusöögiks sobivad enim täisteraviljapudrud, täisteraviljahelbed piimaga, müslid ja  võileivad. Leivakatteks sobiksid pasteedid, ka kalapasteet.
• Konservtoitude asemel on soovitav valida lüofiliseeritud ehk külmkuivatatud tooteid, mis on kergemad, lihtsamini kasutatavad ja maitsvamad.
• Pearoogade koostises peaks olema rohkem aedvilju (sh kaunvilju), nt ühepajatoidud, püreesupid, ja kalatoite.
• Valged makaronid ja riis tuleks asendada täisteratoodetega.
• Vahepaladeks sobiksid müsli-, pähkli- ja marjabatoonid ning hematogeen, vahel halvaa, soolastest toitudest lüofiliseeritud juust, kuivatatud kala või vinnutatud liha.

Oluliste mikrotoitainete lisamisega ratsioonides olevatesse toitudesse saab kuivtoidu toitainelist väärtust märgatavalt tõsta, mis on aluseks paremale vastupidavusele.

LIiatigi on Eestis mitmeid ettevõtted, millel on võimekus toota kuivtoidupakkidesse sobivaid toite. Selleks on vaja läbi viia täiendav toote- ja pakendiarendus ning säilivuskatsed, kuna Kaitseväe kuivtoidud peavad säilima vähemalt kolm aastat.

Kuidas uuringut tehti?

Toitumisuuringus osales 49 ajateenijat, kellest 30 läbis uuringu lõpuni. Osalejad jaotati kahte rühma Uuringurühma ratsioonidesse valiti toidud, milles oli rohkem köögivilju ja kartulit, täisteratooteid, kalapasteeti ja -konservi, energiajoogid asendati hematogeeniga, küpsised marjabatoonidega. Kontrollrühma ratsioonid sisaldasid rohkem makaroni- ja riisitoite, komme, küpsiseid ja kreekereid. Üleminekul sööklatoidult kuivratsioonidele nägime muutusi nii ajateenijate toitumises kui ka tervisenäitajates.

Uuringurühmas nähti selget raua, magneesiumi ja kiudainete tõusu kuivtoidu tarbimisel, millest raud korreleerus vere hemoglobiini tõusuga. Samas jäi mõnede B-grupi vitamiinide saamine madalamaks soovitatust. Madalam valkude hulk kuivtoidus on seotud väiksema liha kogusega võrreldes sööklatoiduga. Samas kala hulk väliõppusel suurenes tänu kalapasteedile ja -konservile.

"Välitoitlustuses kasutatavate toidupakkide uuringu" tellis kaitseministeerium programmi "Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine" (RITA) raames. Projekti eesmärk oli selgitada, millised on ajateenijate toitumisharjumused. Samuti analüüsiti üksikasjalikult kahe nädala sööklamenüü ja kuivtoidupakkide toitainelist koostist ning viidi ajateenijatega läbi sensoorne analüüs. Samuti anti soovitused sööklamenüü ning kuivtoidupakkide parendamiseks.