Kui 2016. aastal liitus ajateenistusega omaalgatuslikult 39 protsenti kaitseväekohuslastest, siis 2020. aastaks oli omal initsiatiivil ühinejaid juba veidi üle poole. Uuringu koordinaatori Eleri Lillemäe hinnangul viitab muutus sellele, et noored on üha enam teadlikud oma kohustusest ajateenistus läbida. Tema sõnutsi näitavad andmed, et vabatahtlikult teenistusse astujate suurenemise taga on eelkõige võimalus ajastada kohustus endale sobivasse hetke.

Umbes 3000 ajateenija küsitlemisel selgus, et suuremate plussidena näevad ajateenijad kaaslastega tekkivaid suhteid, häid elamistingimusi ja treenimisvõimalusi. Vähemal määral oldi rahul varustuse ja piiratud vaba aja veetmise võimalustega.

Positiivset suhtumist ajateenistusse võimendavad teenistuse käigus saavutatud isiklikud eesmärgid, näiteks nooremallohvitseri erialakursuse läbimine. Uuringus osalenutest soovis kursuse läbida 45 protsenti eesti emakeelega ja 11 protsenti vene keelt kõnelevatest ajateenijatest, kellest  kolmveerand saavutas teenistuse lõpuks nooremseersandi auastme. Suur protsentuaalne erinevus viitab aga sügavale lõhele erinevast rahvusest ajateenijate ambitsioonide ja ootuste vahel. 

Uuringutulemustest selgus, et haridus, keeleoskus ja füüsiline võimekus on olulised eeldused ajateenistuse edukaks läbimiseks. Iga kümnes  uuringus osalenud ajateenijat, kellel oli plaan läbida teenistuse jooksul nooremallohvitseri kursus, takerdus teekonnal ega jõudnud soovitud tulemuseni. Nii hariduslikus, keeleoskuslikus kui ka füüsilises plaanis oli selle rühma ettevalmistus keskmisest nõrgem.

Samas 13 protsenti uuringus osalenud ajateenijatest, kes ei soovinud teenistuse alguses nooremallohvitseri kursusele minna, jõudsid nooremseersandi auastmeni. Sinna rühma kuulusid suurema tõenäosusega kõrgema haridusega ja väga hea eesti keele oskusega vene keelt peamise koduse keelena kõnelevad ajateenijad.

Ajateenijad loodavad, et teenistus aitab parandada ka nende sportlikku vormi. Uuringu tulemused näitavad, et kõige enam paraneb teenistusperioodi jooksul nende meeste ja naiste  füüsiline vorm, kes olid enne ajateenistusse tulemist vähem aktiivsed.

Juba varasemalt sportlikku eluviisi harrastanute treeningmotivatsioon teenistuse jooksul aga pigem langeb. "Nende ajateenijate jaoks, kes juba enne ajateenistust aktiivselt treenisid ja heas vormis olid – näiteks profisportlased – ei paku ajateenistus füüsilise vormi osas niivõrd suurt väljakutset ja seetõttu langeb ka nende treeningmotivatsioon," ütles Lillemäe.

Hinnatakse väärtuslikke oskusi

Aina inimkesksemaks muutuvas ühiskonnas ei ole tsiviilelu ja militaarvaldkond teineteisest sõltumatud nähtused. Uuringu autorite sõnul toetaks ajateenistuse väärtusliku kogemuse kuvandit see, kui suurendada võimalusi ja teadlikkust oskuste ning teadmiste ülekandmiseks tsiviil- ja militaarelu vahel. Näiteks suunavad mitmed IT-ettevõtted oma noori töötajaid küberajateenistusse, kus neil on võimalik tsiviilelus omandatud oskusi edasi arendada.

Teise näitena võib tuua nooremallohvitseri kursuse läbimise, mis annab ajateenijale ellu kaasa esmase juhtimiskogemuse, mida on võimalik kasutada eelisena tööturul läbilöömiseks.

Lillemäe sõnul on oluline just see, et kõik osapooled panustaksid ja ühiskondlikul tasandil mõistetaks paremini, milline on ajateenistuse väärtus ja sealt saadud oskused ja teadmised. "Oluline on, et ajateenistuse korraldamisel leitaks tsiviil- ja militaarvälja vahel ühisosa, kuidas ajateenijate oskusi parimal võimalikul viisil kasutada ning mida neile edaspidiseks eluks kaasa anda. Samuti see, et ajateenija mõistaks, kuidas ta neid oskusi edaspidi rakendada saab," lausus Lillemäe.

Kui ajateenijad tunnevad, et nende vajadustega arvestatakse, siis on nad motiveeritumad ja nende suhe kaitseväe kui institutsiooniga tugevneb. Uurijate sõnul tõstab see ajateenijate kaitsetahet ja valmidust osaleda ka reservõppekogunemistel.

Uuringu tulemused ilmusid ajakirjas EMA Occasional Papers.