"Ega siin midagi väga rõõmsat pole. Kui vaatame üldist Eesti seisu, siis on natuke halvemaks läinud igal pool," sõnas uuringu juht, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson.

Viirust leidub ülejäänud Eestiga võrreldes veidi vähem veel Hiiumaal ja Saaremaal, kuid mujal on Tensoni sõnul olukord samaks jäänud või halvenenud. "Kuigi sellenädalasel kaardil on väga suurt viirusekogust märkiva punase värviga asulaid jäänud justkui vähemaks, on paljudes kohtades olukord üsna piiripealne. Kaardil punasena püsivates asulates on viirust nii palju, et see kergitab ka Eesti keskmist indeksit," selgitas Tenson.

Professor kinnitas, et nii kõrget viiruse kontsentratsiooni pole reoveeuuring seni näidanud. Osalt võib tema sõnul rekordi taga olla ka uus viiruse variant. "Nüüd me näeme delta tüve ja seda võib-olla on inimese kohta reovees natuke rohkem kui tüvesid, mis meil jaanuaris-veebruaris liikusid," võrdles ta.

Viirusekogus reovees on kasvanud pidevalt augusti algusest alates. Praeguseks on see Tensoni sõnul ületanud senise suurima koguse, mis mõõdeti tänavu märtsis, eelmise nakkuslaine kõrgpunktis. Võrreldes mulluse veebruariga on viiruseleiuga asulaid professori sõnul praegu umbes kaks korda rohkem.

Kolmanda laine alguspunktis Lõuna- ja Kagu-Eestis viiruse hulk reovees pigem kasvab kui kahaneb. Lõuna-Eesti tõusu veab Põlva, mis on ka terviseameti statistikas olnud elanikkonna suurust silmas pidades uute nakatumisjuhtumite poolest esirinnas. Tensoni sõnul on Põlva näitajad tõusnud pikemat aega ja järjekindlalt.

Ülejäänud Eestile on järele jõudnud ka Tallinn ja Ida-Virumaa. "Viimased nädalad on meil olnud just nimelt Ida-Virumaa suure tõusuga ja eks see jätkub," ütles Tenson. Tema sõnul pole Eesti üldise olukorra leebumist lähinädalail loota. "Kiireim tee viiruse leviku pidurdamiseks on üksnes vaktsineerimine," ütles ta.