"Inimene on oma evolutsiooni käigus olnud tihedas seoses looduskeskkonnaga, aga nüüd sattunud tehiskeskkonda, mis mõjutab tugevalt meie tervist. Seega on üks tulevikutoidu suund leida üles ja pakkuda neid toidu komponente, mis masstootmises puudu jäävad," selgitasid Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete professor Tanel Tenson ja mikrobioomi uurija Viia Kõiv Teadlaste Öö ajaveebis.

"Üheks selliseks punktiks on toidus elavad mikroobid, kellest mõned mõjutavad oluliselt meie tervist. Püüamegi leida need puudujäävad mikroobid üles, et nendega toitu rikastada," selgitasid teadlased.

Uurijate sõnul oli 10–15 aastat tagasi "öko" või "tervise" märkega toit väga nurgatagune toode. Nüüd on sellistest toitudest pea kõigis suuremates poodides oma riiulid ja osakonnad. Seega on inimeste soov tervisliku toidu järele kasvanud ja paljud on nõus selle eest ka rohkem raha välja käima. 

Tenson ja Kõiv lisasid, et on nii neid, kes püüavad tervislikult toituda kui ka neid, kes sellele ei mõtle: "Kindlasti on murekohaks ülekaalulisus, eriti kasvav ülekaalulisus laste puhul. Eks siin on põhjuseks vähene liikumine, toit ning magusad joogid. Probleeme on muidki. Näiteks punast liha sööme poole rohkem kui tervislik oleks."

Tänapäeva toidumaailmas on aina raskem orienteeruda

Ka Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi dotsent Katrin Laos ütles, et inimesed muutuvad järjest teadlikumaks tervislikust toitumisest ja soovivad vastavalt oma toidulauda kujundada. Samas on tänapäeva info ülekülluse ja suunamudijate soovituste saatel tavainimesel üha keerulisem orienteeruda ning eristada teaduspõhist teavet tooteturundusest või lausa valeinformatsioonist.

"Teadusinfo põhineb põhjalike uuringute läbiviimisel ja tulemuste hindamisel. Sageli on aga üleliia lihtsustatud või üldistatud sõnum atraktiivsem. Kes ei tahaks kuulda, et peate menüüst vaid süsivesikud kõrvaldama, et saada bikiinivormi? Kõik otsivad imerohtu, kuid imedieet ja supereliksiir ei ole lahendus. Järgima peaks teadlaste koostatud tasakaalustatud riiklikke toitumis- ja liikumissoovitusi," sõnas Laos.

Kui mõned aastad tagasi tehti Eesti elanike seas toitumisuuring, selgus, et paljude inimeste toiduvalikud ei ole tasakaalustatud. Süüakse palju magusaid ja soolaseid näkse ja liha, vähem aga köögivilju, kala ja pähkleid-seemneid. 

Teadlaste sõnul on vaja teha enam selgitustööd. Mõned nipid tervislikumaks toitumiseks on seejuures väga lihtsad: näiteks lihasöömise vähendamine on kasulik tervisele ja aitab säästa ka keskkonda. "Ega siin ei ole kõige mõistlikum hakata veganiks, kuid võib olla ka oluliselt vähem radikaalne ja oma dieeti veidi muuta," soovitasid Tenson ja Kõiv.

Putuka- ja vetikatoitude hulk meie menüüs on kasvav trend

"Ilmselt on ka tulevikus meie toidulaual nii leib, piim kui ka juust. Kuid toidud on tervislikumad – toodetes on vähem lisatud suhkrut, soola ja rasvu ning nad on rikastatud toitainetega, mille puudujääki on vaja taastada. Ilmselt luuakse inimestele personaalseid toitumiskavu, mis põhinevad geneetilisel profiilil, mikrobioomi koostisel, ainevahetusel ja liikumisharjumustel. Kindlasti on ka suurem valik toidutalumatuse ja allergiaga inimestele, samuti enesepiiratud toitujatele, nagu veganid," rääkis Laos.

Ta lisas, et juba praegu on poeriiulitel saada laktoosi- või gluteenivabu tooteid, aga tulevikus on ehk võimalik pähkliallergiaga inimestel osta pähkleid või kala-allergiaga inimestel kalatooteid: "Inimeste suurem mure kliimamuutuste pärast viib teadlasi otsima lahendusi uutest, väiksema ökoloogilise jalajäljega toidutoodete arendusest."

Laos märkis, et üks jätkusuutlik viis, kuidas maailma elanikkonnale pakkuda suure valgusisaldusega toite, on putukakasvatus. "Seega võivad tulevikuküpsised olla rikastatud ritsikajahuga või leiba on lisatud jahuussijahu. Ka nähakse toidupuuduse probleemi lahendusena vetikakasvatust, kuna neid on võimalik ohtralt kasvatada nii mere- kui magevees ning need sisaldavad suurel hulgal erinevaid inimestele eluks vajalikke vitamiine, mineraalaineid, aminohappeid ja kiudaineid," selgitas teadlane.

Tulevikutoidust saab rohkem teada "Teadlaste öö" festivalil, kui 24. septembril kell 17–21 korraldavad Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi materjaliteadlased ja mikrobioloogid tegevusi teemadel "Suhkur ja sool ja arukad materjalid" ning "Toit ja bakterid". Lisaks toimuvad teaduskeskuses Ahhaa esmaspäevast neljapäevani alates kella 18-st teaduskohvikud, kus lahatakse tulevikutoiduga seotud teemasid.