"Kui vaadata, mis on praegused toidusoovitused ja võrrelda, mida inimesed tegelikult söövad, siis seal on juba väga suur vahe," ütleb Alajõe. Eestis selgitatakse hea toitumise põhimõtteid toidupüramiidi abil, mis annab vaatajale pildi keskmise inimese ühe nädala jooksul söödavast toidust. "Seal on tegelikult näha, et loomse toidu osakaal on reaalselt väga palju väiksem võrreldes taimsega," märgib vanemspetsialist.

Tikutops või kaks päevas

Eesti toitumissoovitused on koostatud Põhjamaade soovituste eeskujul, sest sealne kultuur ja kliima on Eestile kõige sarnasemad. Hanna Alajõe sõnul käib praegu Põhjamaade soovituste uuendamine ja järgmisel aastal peaksid uued soovitused ka selguma. "Kuigi juba eelmises protsessis oli keskkonnateema kaasatud ja selle kohta tehti üks peatükk, siis nüüd on see põhjalikumalt käsitletud," ütleb ta. Alajõe lisab, et ees võib oodata üksjagu ümberhindamisi. Põhjamaade uute soovituste järgi plaanib Tervise Arengu Instituut uuendada ka Eesti soovitusi.

"Kui vaadata näiteks Taanit, mis kasutab ka Põhjamaade toitumissoovitusi, siis tehti seal uuring, kas inimestel, kes söövad toitumissoovituste alusel, on väiksem keskkonnajalajälg. Tuli välja, et on küll," sõnab Alajõe. Veel väiksemaks saab igaüks oma toidusedeli jalajälge tõmmata seeläbi, et teeb igast toidurühmast keskkonnasõbralikumad valikud. "Kui on puuviljad, siis on ju ka vahe, kas sa sööd õuna või ananassi," toob vanemspetsialist näite.

Liha võiks iga inimene Eesti toitumisjuhiste järgi süüa üks-kaks portsjonit päevas. "Portsjon on üsna umbmäärane mõiste paljude inimeste jaoks. Selle suurus sõltub energiasisaldusest ja on lihaliigiti erinev, näiteks punase liha mõistes on see umbes 35 grammi, linnuliha puhul umbes 50 grammi," selgitab Alajõe. Ehkki nädalas võiks süüa seitse kuni 14 portsjonit liha, soovitatakse pigem eelistada linnuliha.

Kui portsjonit millegagi visuaalselt võrrelda, öeldakse vanemspetsialisti sõnul, et üks portsjon on umbes tikutopsi suurune tükk liha. "Näiteks hakkliha müüakse 400 grammi karbis, aga üks hakklihaportsjon on 30 grammi. Ehk kui sa sööd päevas maksimaalsed kaks portsjonit, teeb see iga päev umbes seitsmendiku pakist," näitlikustab Alajõe veel.

Varem on teadlased soovitanud, et planeedi heaolule mõeldes võiks inimene nädalas süüa kõige rohkem 300 grammi või isegi kuni 100 grammi punast liha. Eestis kehtivad toidusoovitused on nende keskkonnauuringutega juba kooskõlas. "Kui võtta, et sa söödki nädalas seitse portsjonit ja eelistad linnuliha, süües näiteks kolm portsjonit loomaliha, olgu siis sea-, veise-, lamba-, vasika- või ulukiliha, teebki see umbes 100 grammi punast liha nädalas," ütleb ta. 

Toidusoovituse piiresse jääb ka veel 200 grammi loomaliha nädalas, ent kumbki soovitus ei käi kokku paljude inimeste tegelike toitumisharjumustega. "Mõni aasta tagasi tehtud rahvastiku toitumisuuring näitab, et inimesed tarbivad liha ikka väga palju rohkem. Pigem räägime 120 grammist päevas ja mitmesajast grammist nädalas," võrdleb vanemspetsialist.

Lapsele võiks osa maiustusi ostmata jääda

Kui imikud välja arvata, on lastele ja noortele mõeldud toidusoovitused Hanna Alajõe sõnul üldiselt samasugused kui täiskasvanutele: lapse vanusest olenevalt soovitatakse talle lihtsalt erinevaid koguseid. "Kui lapsed ja noored järgiksid samamoodi nagu täiskasvanud oma toidusoovitusi, oleks seegi juba keskkonnale sõbralikum," ütleb ta.

Laste toidulaud erineb täiskasvanute omast just väga ohtra maiustuste osakaalu poolest. "Mõnes vanuserühmas on maiustuste tarbimine kuni neli korda suurem soovitatust," osutab Alajõe kiivakiskuvale toidupüramiidile. "Ega maiustused keskkonna mõttes kõige mõistlikumad sageli pole, ega ka tervise mõttes, sest nende arvelt jäävad vajalikud toitained saamata ja annavad liigselt energiat," lisab ta.

Taimetoitluse erinevate vormide kohta märgib Alajõe, et Tervise Arengu Instituut soovitab eeskätt tasakaalustatud toitumist: süüa võib kõike, aga mõõdukates kogustes. "Segatoiduline inimene peaks saama kõik toitained kätte oma toidust, välja arvatud D-vitamiini, mida peaks vähemalt talveperioodil juurde võtma. Kui räägime nüüd päris veganitest, siis neil oleks soovitav võtta teatud toidulisandeid," märgib ta. Näiteks ei saa taimsest toidust kätte B12- ja D-vitamiini. "Kindlasti ei tohiks taimetoitlaseks hakata nii, et sa lihtsalt eemaldad piima ja liha oma menüüst ega asenda seda toitainerohke taimse toiduga," sõnab vanemspetsialist.