Teadlased esitlesid plaani koroonaajal suurürituste korraldamiseks

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Lõuks kasutusele võetav lahendus peaks olema taskukohane nii võimalikele kontserdikülastajatele kui ka ürituse korraldajatele, kuid olema samas täpne ka meditsiiniliselt. Autor/allikas: Sarthak Navjivan/Unsplash

Eesti teadlaste ja ekspertide kaasabil loodud mudel annab vihjeid, kuidas korraldada koroonaajal kiirtestide ja isikliku riskiskoori abil kultuuriüritusi täismajale. Idee jumekuse kontrollimiseks mõeldud katsele tõmbas Eestis kriipsu peale alanud aasta nakatumislaine, mistõttu plaanitakse korraldada pilootkatse väiksema nakatumistasemega Suurbritannias.

"Võimalus ürituse ajal nakatumiseks peab olema väiksem või madalam kui piirkonnas laiemalt ning nakatunu sisse pääsemine võimatu või see võimalus väga väike," rõhutas Tõnu Esko, Tartu Ülikooli inimesegenoomika professor ja mudelit kirjeldava artikli kaasautor.

Kuigi riskide maandamiseks kontaktide vähendamine ja kiirtesti tegemine on sirgjooneline, on sel omad kitsaskohad. Inimeste sõna ei saa alati uskuda – eksimine või oma lemmikansambli kuulmise nimel reeglite painutamine on inimlik.

"Enda testimine pole iseenesest keeruline. Küll on praegu turul lahendamata küsimus, mis puudutab näiteks massiürituste ja lennureiside puhul protsessi sertifitseerimist," märkis ettevõtte Certific kaasasutaja ja tegevjuht Liis Narusk. Lihtsalt öeldes pole võimalik piletikontrollijal või lennusaatjal veenduda, et õige inimene tegi kodus õigel viisil õige testi ja oskas seda ka õigel viisil lugeda.

Just see on Esko ja tema kaasautorite välja pakutud mudeli üks võtmekomponente. Varem kirjeldatud katsetes on proovitud lahendusi, kus iga inimene teeb kiirtesti enne kontserdipaika sisenemist. Kuigi see andis häid tulemusi, kimbutavad neid eetilised probleemid. Näiteks peavad nakatunud haigussümptomiteta inimesed kontserdipaigas väravas tagasi pöörduma ja pettunult koju löntsima. See tekitab omakorda konflikti, kas või millises mahus peaks inimestele piletiraha hüvitama.

Nüüd esitletav mudel on mõnevõrra keerukam. Kui suursündmus on korraldaja poolt välja kuulutatud, saavad huvilised osta pileti, mis hakkab kehtima üksnes juhul, kui inimene on täitnud küsimustiku ja andnud negatiivse tulemusega koroonaviiruse testi. Testi teeb piletiomanik ise kodus turvalise telefonirakenduse kaudu. Selle käigus tehakse kindlaks pileti omaniku isik ning see, et test on õigesti tehtud ja tulemus on kehtiv.

Positiivse tulemuse andnud inimesed saavad piletiraha täies mahus tagasi ja sellest teavitatakse vajalikke tervishoiuasutusi. Negatiivse testi tulemustega piletiomanikud saavad rakendusse QR-koodi, millega pääsevad sündmusele.

Kiirtestidega on võimalik leida praegu ligikaudu neli viiendikku nakatunutest. Riskide täiendavaks maandamiseks arvestatakse seega iga inimese jaoks välja arvutatava riskiskoori tulemusega.

"Arvestada ei tule vaid sellega, kas inimene võib haigestuda, vaid kes see inimene on. Vanusest ja kaasuvatest haigustest sõltub haiguse kulg. Liigsesse ohtu ei tohiks seada ka kontserdikülastaja lähikondseid," selgitas Tõnu Esko. Sellega vähendatakse võimalust, et kontserdil nakatumisel on traagilised tagajärjed.

Testi õigesti tegemist aitaks tagada kriisist kannustatuna asutatud Certificu lahendus. Esialgu haarab see terviseekspertide rühma, kes analüüsivad testi tegija saadetud videomaterjali ligilähedaselt sellele, nagu teevad seda olümpial dopingukütid. Ajakulu vähendamiseks võeti kriitiliste hetkede tabamiseks kasutusele ajatemplid. "Tulevikus liigume muidugi masinloetavate lahenduste suunas," lisas Liis Narusk.

Paberilt päris ellu

Teadlased said Eesti eetikakomiteelt loa jaanuaris enam kui 1000 osalejaga ürituse korraldamiseks, et mudel päris elus proovile panna, lihvida selle kitsaskohti ja uurida inimeste suhtumist.

"Paraku läks nakatumisnäitaja õige pea pärast seda nii kõrgele, et me sellega enam riskida ei tahtnud. Loa saamisel oli see 46, nüüd on see suurusjärgus 1500+ ja prooviüritust ei pruugi olla mõistlik siseruumides korraldada enne, kui see langeb saja lähedale," tõdes Tõnu Esko. Nõnda käivad praegu läbirääkimised, et korraldada pilootkatsed hoopis Inglismaal.

Pikas plaanis loodab lisada professor mudelile inimeste geneetiliste eripäradega arvestava komponendi. Mõned inimesed näivad põdevat koroonaviirust teistest raskemalt, isegi kui neil pole kaasuvaid haigusi ega teisi riskitegureid.

Liis Narusk rõhutas, et lõpuks kasutusele võetav lahendus peaks olema taskukohane nii võimalikele kontserdikülastajatele kui ka ürituse korraldajatele. Eestis apteekidesse müügile tulnud kiirtestide eest tuleb tavainimesel välja käia umbes 25 eurot.

"See on üüratult kõrge. Lahendust kavandades oli meie jaoks väga selge, et see ei pea olema korrektne vaid tehnoloogiliselt, logistiliselt ja meditsiiniliselt korrektne, vaid ka majanduslikult jätkusuutlik ning kasutatav nii väiksematele kui ka suurematele," märkis tegevjuht.

Kui mudel peaks end pilootkatsetes tõestama, tuleb hakata mõtlema seega juba teistele väljakutsetele. Neist mõned on kergemini lahendatavad. Näiteks saab testide hinda hulgiostudega kordades langetada.

Tõnu Esko ja ta kaasautorite artikkel ilmus ajakirjas The Journal of the Royal Society of Medicine. Konsortsiumi tööd juhib Imperial College London, mudeli väljatöötamisse on panustanud teadlased Tartu Ülikoolist ning Stanfordi ja Chicago ülikoolidest. Lisaks kaasati ettevõtteid nii meelelahutussektorist kui ka tehnoloogiavaldkonnast.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: