"Negatiivne testitulemus ei anna sulle õigust minna oma vanavanemaid kallistama, tantsida diskoteegis või korraldada oma kodus suuremat sorti joomapidu. Need pole selleks piisavalt ideaalsed, kuid iga nakatunu, kelle me nende abil tänavatelt ära saame, aitab piirata viiruse levikut ja ennetada tõsisemaid haigusjuhtumeid," sõnas Joep Stohr, Tilburgi Elisabeth-TweeStedeni haigla meditsiiniline mikrobioloog.

Stohr pole oma arvamusega üksi. Möödunud aasta septembris tegi antikeha- ja antigeenitestide osas kannapöörde Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). Kui varem hindas organisatsioon neid liiga ebatäpseks ja hoiatas riike immunogeeniliste testides kasutamise eest, siis nüüd on need WHO silmis odav ja kiire võimalus avastada kõige nakkusohtlikumaid viirusekandjaid. Eeldusena peab olema uue soovituse kohaselt võimalik avastada nendega vähemalt neli viiendikku nakatunutest.

Muu hulgas WHO-d nõustav Londoni hügieeni- ja troopilise meditsiini kooli rahvusvahelise diagnostika keskuse direktor Rosanna Peeling põhjendas kursimuutust kahe asjaoluga. "Taipasime, et mõnedel inimestel võtab tervenemise järel viiruse pärilikkusainest vabanemine nädalaid ja isegi kuid. Nad annavad positiivse proovi, kuid tegelikult nad teisi ei nakata," sõnas professor. Antigeenitestidega otsitakse seevastu proovidest viiruse valmistatud valke. Kuna valgud lagunevad kiiremini, viitavad need hiljutisele nakkusele.

Nakatunute arvu kasv tõi välja teisegi probleemi. "Mitmete riikide testimissüsteem ei pea võimalike nakatunutega sammu. Kuigi põhimõtteliselt saab molekulaarse (PCR-)testi tulemuse teada kahe tunniga, ulatus mõnel pool ootejärjekord nädalani. Kogu selle aja jooksul peavad olema inimesed eneseisolatsioonis ja võivad jõuda haiguse juba poolenisti läbi põdeda," lisas Peeling.

Professori sõnul pole mõtet ajada hädaolukorras taga ainult meditsiinilist täpsust. Loeb ka see, kas või kui laialdaselt saab mõnda abinõud rakendada.

Samale viitas Liverpooli Ülikooli rahvatervishoiu ja kliinilise informaatika professor Ian Buchan. "Antigeeni-kiirteste laborist väljaspool kasutades püüame kogemuse põhjal kinni umbes 80 protsenti nakatunutest ja suudame märgata neid umbes päeva varem kui PCR-testiga. Pragude vahelt läbi lipsanud valenegatiivsete arvu teeb tasa testide odavus – sama inimene võib teha testi kasvõi iga päev," märkis Buchan. Tulemuse keskmiselt 15 minutiga andvad antigeenitestid maksavad keskmiselt PCR-testidest suurusjärgu võrra vähem.

Argikasutuse kasvuvalud
Teadlased nentisid, et koroonaviiruse tuvastamiseks mõeldud antigeenitestide laiemat kasutamist tavalise elanikkonna hulgas pole põhjalikult uuritud. Esialgsete tulemuste põhjal pole aga mõtet eriliselt muretseda. Näiteks kontrollis Joep Stohr hiljuti kolleegidega, kui hästi said ise proovi võtmise ja tõlgendamisega hakkama 3200 hollandlast.

Enne testi tegemist lasti lugeda neil kasutusjuhendit ja osalised võisid vaadata soovi korral ka õppevideot. Testi tundlikkuse hindamiseks võtsid professionaalid neilt lisaks tavapärase PCR-testi tarbeks ninaneeluproove.

"Erilise väljaõppeta inimeste puhul oli testi tundlikkus tõepoolest väiksem. Kui laboritehnikud-tervishoiutöötajad suutsid avastada kasutatud testiga 95 nakatunut 100-st, siis tavainimeste puhul langes see 80 protsendi kanti. Kohe kindlasti on see aga parem näitaja kui null ja aitab meil nakkusahelaid katkestada," märkis mikrobioloog.

Olulisena leidsid teadlased katse käigus koroonaviirusega nakatunuid, kelle polnud testi tegemise ajal või enne seda COVID-19'ga seostavaid sümptomeid ehk asümptomaatilisi inimesi.

Stohri sõnul ei tohiks peljata, et inimesed end kodus endale testidega viga teevad. "Mitte ükski 3000 testitust ei tulnud meile kurtma, et oleks suutnud endal ninas vatitikuga midagi katki torgata. Isegi kui see võimalus on 0,001 protsenti, annab muuta teste veelgi ohutumaks," märkis mikrobioloog. Muu hulgas töötab ta kolleegidega parasjagu vatitikkude kallal, mida ei saaks torgata liiga sügavale.

Rosanna Peeling lisas, et internetikaubanduse tõttu ei saa antigeenitestidest üle ega ümber. Riigis on sundseisus. "Kui inimesel on kange himu neid hankida, on tal võimalus riiklikke eeskirju eirata ja osta neid veebist. Seal valitseb praegu aga metsik lääs ja kuigi edasimüüjad võivad lubada kokku ükskõik mida, pole võimalik tarbijal võimalik lubaduste paikapidavust kontrollida. Mitmel pool on riik seetõttu härjal sarvist haaranud ning standarditele vastavaid kiirteste on võimalik saada tasuta või osta apteegist," leidis professor.

Näiteks on alates 8. märtsist kõigile Saksamaa elanikele saadaval vähemalt üks tasuta koroonaviiruse kiirtest nädalas. Mõnel pool mujal on valmistanud valitsusasutused probleemide ennetamiseks üksikajalikke õppevideoid ja avanud spetsiaalse abiliini.

Riigi olulisele rollile viitas ka Ian Buchan. "Ma ei julgustaks kedagi oma käe peal teste netist ostma, vaid see peaks toimuma läbi kohaliku tervishoiusüsteemi või selle abil. Liiatigi ei too see lõhe kellelegi kasu, sest testimise peaeesmärk on teiste ja oma kogukonna aitamine. Ideaalis peaksid antigeenitestidega saadavad tulemused jõudma poliitikakujundajateni, kes saaksid teha nende alusel targemaid otsuseid ja kavandada suunatumaid piiranguid," viitas professor.

Me peame rääkima statistikast...
Heidelbergi Ülikoolihaigla troopilise meditsiini osakonna juht Claudia Denkinger kinnitas, et laiemat pildi vaadates on kiirtestide täpsus võrreldes pandeemia puhkemisele järgnenud kuudega oluliselt paranenud. Märtsi alguses ilmunud töös võttis ta kolleegidega kokku kõik teaduskirjanduses ilmunud antigeenitestide täpsust käsitlenud tööd. Töörühm järeldas 98 andmekogu ja 31 000 proovi põhjal, et testide keskmine tundlikkus on ligi 74 protsenti.

Proovi sümptomite avaldumisega samal nädalal võtmine ja tootjate täpsete juhiste järgmine kergitas täpsust kümnekonna protsendi võrra. Denkinger manitses samas testitootjate lubaduste tõlgendamisel meeles pidama, et need põhinevad ideaaltingimustel tehtud katsetel. Proove võtsid professionaalid.

Lisaks kannatab testide täpsus nii vale hoiustamis- kui ka proovivõtutemperatuuri tõttu. Näiteks hiljuti sakslaste tehtud katsetes lakkasid kuuest testist kaks korralikult töötamast, kui proove võeti nullilähedasel temperatuuril, mis võib külvata segadust eeskätt talvekuudel.

Isegi äärmiselt täpseid antigeeniteste kasutades tuleb meeles pidada, et sõltuvalt üldisest nakatumisfoonist võivad inimesi lisaks eksitada nii valepositiivsed kui ka -negatiivsed tulemused. "Masstestimise puhul ei peaks me väikese nakatumisriski korral valenegatiivsete tulemuste pärast siiski väga palju muretsema, seda juba puhtalt matemaatilistel põhjustel. Võiksime võrrelda seda nakatunute arvuga, kelle me täiendava testimisega kinni püüame," sõnas Rosanna Peeling.

Näitena võib tuua olukorra, kus testitakse 10 000 inimest, kellest on nakatunud 100. Kui toodud osakaal tundub väiksena, siis ka Eesti viimases seireuuringus oli nakatunud koroonaviirusega ligikaudu üks protsent. Kui kasutatava testiga leitakse 80 protsenti nakatunutest, libiseks sõelaaukudest läbi 20 nakatunut.

Kui sama test on 97 protsenti spetsiifiline ehk annab tõese positiivse tulemuse 97 juhul sajast, tuleb 10 000 inimese peale kokku 293 valepositiivset. "Positiivse tulemuse korral peaksime seetõttu inimese saatma tegema kontrolliks kindlasti ka PCR-testi," sõnas Peeling.

Testimise laialdasem mõju
Kõik teadlased kinnitasid, et sage ja laialdane antigeenitestide kasutamine saab olla muude viiruse leviku vähendamise meetmete kõrval vaid üks täiendav lisaabinõu. "Ainuüksi selle abil nakkuskordaja alla ühe viimine nõuaks absurdselt sagedast ja laialdast testimist, mida pole võimalik teha ka puhtpraktilistel põhjustel," märkis Joep Stohr.

Ühe hiljutise analüüsi kohaselt peaks kogu ühiskonna muidu avatuna hoidmiseks testima tervet elanikkonda iga kahe päev tagant. Riigi kõigi nakatunute leidmiseks tuleks testida iga päev kõiki inimesi kaks nädalat järjest.

Ian Buchan lisas, et masstestimine ei pruugi anda kõikjal täpselt samasuguseid tulemusi. Kulunud lausekatkena sõltub palju kohalikest eripäradest, testimise sagedusest, rahvastiku tihedusest, kasutatavast testist ja parasjagu levivast viiruse variandist. Liverpooli näide võib anda tema sõnul masstestimise mõjust siiski üldise aimduse. Novembris kutsuti üles end testima kõiki inimesi, detsembri kampaania käigus paluti teha seda enne poe, restorani jms külastamist. Samas külastas linna selle lõdvemate piirangute tõttu tavapärasest rohkem inimesi.

Kuigi signaal on seetõttu hägune, räägivad saadud tulemuse usaldusväärsuse kasuks suured numbrid. "Kogu selle perioodi vältel tehti 1,7 miljoni kiirtesti ja soovitasime jääda nende põhjal isolatsiooni enam kui 17 000 inimesel. Nad oleksid muidu rõõmsalt ja teadmatuses niisama edasi kõndinud ning viirust levitanud. Bioloogiliselt on seetõttu võimatu, et testimisest polnud kasu," tutvustas Buchan Liverpooli pilootkatse tulemusi.

Rosanna Peeling sõnul pole ühte ja head kõigile sobivat testimissagedust. "Mida sagedamini testida, seda rohkem nakkusjuhtumeid me varakult leiame. Kui sul on võimalik seda üle päeva teha, siis on lausa ideaalne, aga sellega pole mõtet üle piiri minna, kui sa väljas käia või töötad suurema osa ajast värskes õhus," märkis professor.

"Lisaks viiruse leviku vähendamisele võiksime mõelda aga ka psühholoogilisele poolele. Me anname pandeemiast tüdinud ja muserdatud inimesele tagasi lootuse, et neil on oma elu üle mingisugunegi kontroll," märkis Buchan. Professor tõi selle ilmestamiseks välja, et kuigi 4. jaanuaril läks Liverpool uuesti lukku, vähenes nõudlus testide järele vaid kümnendiku võrra. Testimiskeskusi külastasid jätkuvalt ka asümptomaatilised inimesed.

Buchan rõhutas selle valguses, et selged sõnumid ja läbimõeldud testimispoliitika on riigi ja rahva vahelise usalduse säilitamiseks üliolulised.