Slovakkia kogemus – massiline kiirtestimine vähendas nakatumist poole võrra

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Jaanuaris läbiviidud masstestimiseks värvati appi ka Poola arste. Autor/allikas: SCANPIX/Reuters

Oktoobri lõpus ja novembri alguses läbiviidud masstestimise järel langes nakatumisnäitaja enam kui 50 protsenti. Saadud kogemus muutis antigeeni-kiirtestid Slovakkia riikliku testimisstrateegia osaks, mis aitab kohalike epidemioloogide sõnul ohjeldada koroonapandeemia kolmandat lainet.

"Me ei saa ainult vaatluste põhjal kindlalt väita, et nakatunute arv väheneb just tänu kiirtestidele. Oleme aga Kesk-Euroopas ainus riik, kus on nakatumiskordaja alla ühe, kuigi kergemini leviv briti tüvi on meil peaaegu kõik teised tüved välja tõrjunud," märkis Martin Pavelka, Slovakkia terviseministeeriumi epidemioloog.

Kui Slovakkias annab iga nakatunu viiruse edasi keskmiselt 0,85 inimesele, siis näiteks Ungaris kahekordistub nakatunute arv praegu iga nädala tagant. Poolal kulub selleks kaks nädalat ja Tšehhi nakatumisnäitaja pendeldab üles-alla kõrgel platool.

Pavelka sõnul pani eduloole aluse oktoobri lõpus ja novembri alguses korraldatud katsed. Kahel nädalavahetusel tegi antigeenitesti suurem osa riigi teismelistest ja tööealisest elanikkonnast.

Kasutatud testiga otsiti hingamisteedest koroonaviiruse pärilikkusaine asemel selle valmistatud valku. Selle olemasolu viitab, et inimene on just parasjagu nakkusohtlik. Tulemuse teada saamine võtab meetodiga kuni 15 minutit ja sõelale jääb keskmiselt neli viiendikku viiruse kandjatest. Sümptomiteta nakatunutest leitakse Slovakkias kasutatud testidega umbes pooled.

Kampaania käigus tuvastati ligi 5,3 miljoni testi abil 50,5 tuhat nakatunut, kes pidid jääma koos terve leibkonnaga seejärel karantiini. Vaid tavapärasele PCR-testile lootes oleks tulnud sama arv positiivseid teste tulnud kokku 40 päevaga.

Suurema osa riigi elanike testimine nõudis märkimisväärsel hulgal inimressursi. "Eriti tervishoiutöötajatega läks kitsaks, kümme tundi enne pilootkatse algust oli meil veel puudu 2500 arsti ja palusime lõpuks Austria sõjaväe abi," meenutas Pavelka. Kogu riigi testimine nõudis veel rohkem vaeva. Ligi 5000 testimispunkti mehitamiseks läks tarvis kokku 40 000 inimest, sh 15 000 tervishoiutöötajat.

Meditsiinitaustaga inimeste kasutamine oli epidemioloogi sõnul hädavajalik. Võrreldes vilunud professionaalidega leiavad asjaarmastajad kasutatud testiga 10–20 protsenti vähem nakatunuid. Nüüd ajakirjas Science ilmunud töö põhjal tasus pingutus end ära. Pavelka ja ta kolleegide analüüsi kohaselt langes masstestimiste järel nakatumisnäitaja riigis ligi 60 protsenti. Kui arvestada sinna juurde eelnenud nakatunute arvu kasv, siis 70 protsenti.

Ainult laustestimise arvele seda kanda ei saa. Kaks nädalat varem ehk oktoobri keskpaigas muutusid Slovakkias karmimaks teised pandeemia ohjeldamiseks kehtestatud piirangud. "Siiski tundub analüüsi põhjal, et testimise mõju on tugev. See on midagi, millele tuleks mõelda, ükskõik, kas testimine vähendas nakatumist lõpuks 30 või 50 protsenti. Meie põhiline probleem koroonaviirusega on, et inimesed on nakkusohtlikud ka enne sümptomite avaldumist ja nad seda ise ei tea," sõnas Krista Fischer, Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor.

Masstestimise võrdlemisi tugeva mõju kasuks räägib veel mitu asjaolu. Enam kui 50-protsendilist langust nähti vaatamata sellele, et suurem osa lastest sai algkoolis ja täiskasvanutest tööl edasi käia. Võrdlusena vähenes Suurbritannias nakatumisnäitaja 30 protsenti alles terve kuu kestnud ühiskonna sulgemise järel.

Lisaks kasvas detsembris Slovakkias nakatunute arv taas hüppeliselt, kuigi piiranguid samal ajal maha ei võetud.

Kurioosumist tavakasutusse
"Jõulude ajal läks meil olukord juba päris hulluks. Oletan, et selle taga oli briti tüvi. Kui novembris polnud meil seda üldse, siis jaanuariks leidsime seda umbes pooltes proovides," meenutas Martin Pavelka. Uuesti tehti laustestimisega algust jaanuari keskpaigas. Süsteemi lihvimise järel muudeti veebruari alguses kord nädalas antigeenitesti tegemine kohustuslikuks.

Testimispunktis negatiivse tulemuse saanud inimene saab vastava pabertunnistuse. Testimiskoormuse terve nädala peale hajutamise tõttu tulevad sellega toime Slovakkia tervishoiutöötajad. Näiteks teenivad sellega lisaraha nii kardioloogid kui ka viimase aasta meditsiinitudengid.

Epidemioloogi sõnul on lahendus rahva seas vaatamata Slovakkia leebemat sorti sunnimeetmetele populaarne. "Päris kõiki me niimoodi ei püüa. Needsamad kümme protsenti on samas umbusklikud ka igasuguste teiste abinõude osas ja ei pruugi uskuda, et koroonaviirus üldse olemas on. Üldiselt läheb see aga inimestele korda ja nad hoolivad," lisas epidemioloog.

Sageda testimise mõju on näha. Kui jaanuari esimeses pooles küündis 14 päeva nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta üle 700, siis nüüd jääb see 450 kanti.

Krista Fischeri sõnul on raske täpselt öelda, kuidas mõjutaks sarnase lahenduse kasutusele võtmine nakatumist Eestis. Üldiselt võiks olla mõju sarnane. "Saaksime sellega alustada teatud olukordades, näiteks riigieksamite ajal, et neist ei saaks uut nakkuskollet. Masstestimist võiks teha ka kõrge nakkustasemega piirkondades, praegu näiteks Lasnamäel. Sellest oleks praeguselt tasemelt alla tulekuks abi küll ja tuleks kiiresti kaalumisele võtta," arutles professor.

Samuti võiks antigeeni-kiirteste kasutada töökohtades, kus leitakse mõni nakatunu, et maandada teiste nakatumisriski.

Tartu Ülikooli seireuuringu juht ja peremeditsiini professor Ruth Kalda nägi antigeeni-kiirtestidel veel ühte võimalikku rakendust, viidates Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustele. "Ütleme, et PCR-test on küll suuremates keskustes hästi kättesaadav. Unustame aga ära maapiirkondades elavad inimesed, kes peavad sõitma selle tegemiseks kümneid kilomeetreid ja leidma endale eritranspordi. Kui kiirtest on olemas ja käepärast, võiks anda see lisandväärtuse juurde," sõnas professor.

Isegi kui kiirtestiga on võimalik leida vaid pooled nakatunutest, aitaks see üldist nakatumisfooni vähendada. "See võib tunduda väikese numbrina, aga me ei tee sümptomiteta nakatunute leidmiseks ka midagi muud. Perearstid saavad saata PCR-testi tegema vaid neid, kellel on haigustunnused olemas," lisas Kalda.

Majandusloogika ja teised pisiasjad
Martin Pavelka märkis, et kiirtestide riikliku programmiga lõimimine aitab optimeerida testimisega seotud kulusid. Möödunud aastal Slovakkias korraldatud laustestimise tarbeks ostis riik Lõuna-Koreast 50 miljoni euro eest 13 miljonit testi. Võrdlusena tuleb iga võrreldavalt täpse testi eest Eesti apteekides välja käia enam kui kümme eurot. Sellele lisandusid testimise endaga seotud kulud, mis olid näiteks Bratislavas ühe testitu kohta kaks eurot.

Kuludele vaatamata leidis Pavelka, et see tasub end ära. Möödunud kevadel kehtestatud piirangute tõttu langes Slovakkia SKT ligikaudu kümme protsenti. "Iga valitsus peab ise selle arvutuse läbi tegema, kui sageli on nad valmis inimesi testima. Kui saame majanduse varem avada, võib isegi nädalas 100 miljoni euro kulutamine end õigustada. Näiteks läheks kogu majanduse, sh tehaste sulgemine Slovakkiale maksma suurusjärgus kaks miljardit eurot nädalas," viitas epidemioloog.

Paindlikkus loeb
Seejuures tuleb meeles pidada, et testimisstrateegiat tuleb vastavalt oludele muuta. Näiteks poleks olnud kiirtestidest erilist kasu möödunud kevadel, kui viiruse levik oli nii Slovakkias kui ka Eestis väga madal.

"Kui meil on praegu levimus 2,6 protsenti, on isegi 99,9-protsendilise spetsiifilisuse juures umbes kaks kolmandikku positiivse tulemuse saanud inimestest päriselt nakatunud. Eelmisel kevadel oleks olnud masstestimisel valepositiivsete arv neist oluliselt suurem," nentis Ruth Kalda. Professor rõhutas seetõttu, et antigeeni-kiirtest ei saa PCR-testi täielikult asendada.

Nõnda võiks kaaluda näiteks positiivse tulemuse saanud inimeste testimist PCR-testiga. Tehnilist võimekust lisatestide tegemiseks Kalda sõnul jagub. Kuigi saatekirjade kirjutamine võib tekitada lisakoormuse perearstidele, tasub meeles pidada, et see jaguneks ligi 900 perearstikeskuse peale.

Valepositiivsete arvu kasvule on mõelnud ka juba Slovakkias. Masstestimine lõpetatakse, kui viiruse levimus langeb alla 0,1 protsendi. Juba 0,5 protsendini jõudes lastakse teha positiivse tulemuse saanutel igaks juhuks PCR-test. "Kuna nakkus on dünaamiline, peame olema ka ise valmis tegema vajadusel muutusi. Oleme väike riik ja seega olema valmis muutma kurssi nädalase ette teatamisega," rõhutas Martin Pavelka.

Seejuures ei saa tema sõnul alati lootma jääda suuremate rahvusvaheliste organisatsioonide juhistele. Näiteks muutis Maailma Tervishoiuorganisatsioon kiirtestide osas meelt alles möödunud septembris. "Olen nõus, et kevadel Hiinast tulnud testid olidki saast, aga teiste riikide toodang muutus õige pea paremaks ja täpsemaks. Slovakkiat taheti aga vahepeal isegi vastutusele võtta, sest me ei kasutanud antigeeniteste ette nähtud viisil ja eirasime WHO sõnul meditsiinilisi eeskirju. Nüüd näevad nad aga, et neil on tõesti testimisstrateegias oma koht olemas," sõnas Pavelka.

"Lõppkokkuvõttes tõkestame kiirteste ühel või viisil kasutades viiruse levikut. See ei peata küll viirust täielikult, aga aitab selle levikut aeglustada," lisas epidemioloog.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: