Krimmi sõja kultuuriline jalajälg IV: Florence Nightingale ja Pirogov

Florence Nightingale
Florence Nightingale

19. sajandi keskpaigas möllanud Krimmi sõjaga võib seostada mitmeid ikooniliseks kujunenud riietusesemeid, persoone ja väljendeid. Jaanuari jooksul tutvustab Novaator mõningaid neist. Seekord uurime mitte sõja vägivaldset, vaid vägivalla tagajärgi minimeerida püüdvat poolt, ehk rindemeditsiini. Just selles vallas astusid Krimmi sõja päevil maailma kultuuriloo areenile tõelised legendid.

Krimmi sõjas põetajana tegutsenud inglanna Florence Nightingale'i (1820-1910) peetakse õenduse rajajaks ning tema sünnipäev 12. mai on tänaseni rahvusvaheline õdede päev.

Lisaks agarale ja väsimatule välihaiglas toimetamisele, leidis Nightingale aega, et jagada avalikkusega infot laatsarettide seisukorra ja probleemide kohta. Ta tõi välja mitmeid murekohti alates hospitalide räpasusest ja kasinast toitlustamisest lõpetades sõdurite ülekoormatusega.

Nightingale'i sõnaosavad ettepanekud olid alati hästi põhjendatud ja elu näitas, et kui neid rakendati, siis haavatud sõdurite suremus tõesti vähenes.

Florence Nightingale'i tähelend algas küll Krimmi sõja ajal, ent oma pika elu jooksul jõudis ta teha veel niimõndagi alates kooli rajamisest lõpetades naiste õiguste edendamisega.

Oma seisukohtade esitlemisel kasutas Nightingale mitmeid visuaalseid abivahendeid, mistõttu teda kummardatakse tänaseni kui infograafika pioneeri.

Vähemtuntud on Nightingale'i postuumselt ilmunud kirjutised religioonifilosoofia ja müstitsismi vallas.

Krimmi sõja teine meditsiiniheeros on Nikolai Pirogov, kes hakkas samuti meditsiiniõdesid välja koolitama õige pisut pärast seda, kui Florence Nightingale liitlaste poolel asjaga algust tegi.

Pirogovi uuenduste hulka kuulus kõigepealt tärklisemähiste, seejärel aga juba kipsmähiste kasutuselevõtt, mis aitas vähendada jäsemete amputatsioone. Ka Itaalia rahvuskangelane Giuseppe Garibaldi oli üks neid, kelle jala Pirogov päästis See toimus aga mõned aastad pärast Krimmi sõja lõppu.

Pirogov oli ka üks esimesi arste, kes patsiendi narkoosi saavutamiseks eetrit kasutas ning ta töötas välja ka narkoosimaski. Samuti peetakse Pirogovi teeneks välihaiglatesse saabunud haavatute sorteerimise põhimõtetele aluse panemist.

Oma tegusa elu jooksul jõudis Nikolai Pirogov kirjutada ka põhjaliku anatoomiaatlase ning elada ja töötada Tartus. Emajõe Ateenas rajati talle ka ausammas. See seisab endiselt Raekoja platsi lähistel pargis, mis nüüdseks samuti tema nime kannab.

Tegemist on Tartu tudengite palavalt armastatud paigaga, kus on välihaiglate ja eetrinarkoosi vaimset lähetust tunda. Nimelt on viimaste andmete kohaselt tegemist linna ainsa haljasalaga, kus väiksema promillisisaldusega märjukesi avalikult tarbida tohib.

Pirogovi park Tartus Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Toimetaja: Maarja Merivoo-Parro

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: