Siberi igikeltsast leiti igivana sarviklõoke ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Umbes 46 000 aasta vanune Kirde-Siberi igikeltsast leitud sarviklõoke.
Umbes 46 000 aasta vanune Kirde-Siberi igikeltsast leitud sarviklõoke. Autor/allikas: Love Dalén, CC BY 4.0; kaart: Dussex et al. (2020), CC BY 4.0.

Siberi igikeltsast sulas suurte muisete imetajate kõrval välja ka üks värvuline. Tegu on emase sarviklõokesega, kes elas umbes 46 000 aastat tagasi. Leid lubab uurijatel arvata, et sarviklõokese algkodu ongi Kirde-Siberis.

Looma pehmed koed lagunevad enamasti kiiresti, kuid Siberi igikeltsast võib leida kümneid tuhandeid aastaid hästi säilinud loomi ja taimi. Need leiud on teabe poolest väga rikkalikud – neist saame aimu kunagise ökosüsteemi toimimisest, muutumisest ning väljasurnud liikide kadumise põhjustest või tänapäevaste liikide muutumisest, kirjutab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi ajaveebis Linnuvaatleja.

Igikeltsast on leitud ka mitmeid suuremaid imetajaid – mammuteid, karvaseid ninasarvikuid, hobuseid, piisoneid ja ahme –, kuid mitte linde. Hiljuti leiti ühest Kirde-Siberis (Belaja Gorast, Jakuutiast) asuvast käigust, mille kohalikud olid igikeltsa sulatamise abil uuristanud mammutivõhkade otsimiseks, aga värvuline.

Leiu teeb erakordseks selle terviklikkus – võimalik oli mõõta nii isendi tunnuseid kui ka analüüsida suhteliselt hästi säilinud geneetilist materjali. Tegu oli 44 000 – 49 000 aasta vanuse isendiga ning molekulaarsete meetoditega õnnestus uurijail tuvastada, et tegu on emase sarviklõokesega (Eremophila alpestris). Kuna senised andmed sarviklõokeste süstemaatika (olemas on ka kõrbe-sarviklõoke (Eremophila bilopha)) ja evolutsiooni kohta olid napid, aitab leid teadmislünki täita. Näiteks kinnitab see arvamust, et sarviklõoke on pärit just Kirde-Siberist enne, kui levis sealt kaugemale ja eristus Euraasia ja Põhja-Ameerika asurkondadeks. 

Võrdlus tänaste andmetega näitab, et leitud sarviklõoke on geneetiliselt sarnane Skandinaavia, Põhja-Venemaa, Kasahstani, Mongoolia ja Hiina sarviklõokestega. Leiukoha õietolmu andmed kinnitavad, et 50 000 – 30 000 aasta eest oli piirkond sarnane nii tundrale kui ka stepile, mis omakorda kinnitab piirkonna sobilikkust liigile. Täna on sarviklõoke avamaastike liik ning just selline oli tol ammusel ajal ka Siber.

Uurijaile teeb muret, et mammutivõhkade jahtijad ei pööra väikestele leidudele tähelepanu, vaid uhuvad need käikudest välja või hävivad leiud käike uuristades. Sellest, kuidas mammutite luude kaevandamise tõttu hävineb väärtuslik osa ajaloost, saab vaadata saatest "Pealtnägija".

Sarviklõoke Autor/allikas: Dave Inman/Flickr (CC BY-NC-ND 2.0)

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: