Erinevate linnuliikide kohtingud lõppevad haruharva produktiivselt ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Linnud
Linnud Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Evolutsiooniliselt lähedaste liikide ristumisel tekkival hübriidil on mõlema liigi tunnused. Liikide ristumisel võivad tekkida ka uued liigid, kuid seda, millised linnuliigid on üldse võimelised ristuma, teame valdavalt laboriuuringutest. Üldiselt toimub hübridiseerumine lindude seas suhteliselt harva.

Nii ilu- kui ka teaduskirjandusest leiab väiteid, et hübridiseerumine on lindude seas tavaline ja väidetavalt nähakse hübriide sageli, kuna tihtipeale avalduvad hübridiseerumise tunnused ka välimuses. Selleks, et saada aimu hübriidide rollist uute liikide tekkel, on vaja teada nende hulka looduses, kirjutab ajaveebis Linnuvaatleja Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi.

Vastuse leidmiseks kasutati aastatel 2010–2018 USA-s tehtud harrastusteadlaste linnuvaatlusi andmebaasist eBird. Vaatlusi oli kokku üle 334 miljoni, millest 212 875 juhul (0,064 protsenti) nähti hübriidi. See on märksa sagedasem, kui senine ainus teadaolev 50 aasta tagune muuseumieksemplaridele tuginev hinnang (0,00167 protsenti). Tegelik liikide ristumine on siiski harvem, sest nähtud kummaline lind meelitab kohale ka teisi linnuhuvilisi, kes võivad andmebaasi sisestada sama linnu.

Kõige sagedamini oli hübriide kurvitsaliste (0,369 protsenti) ja haneliste (0,279 protsenti) seas – võimalik, et vaatlejad märkavad sagedamini suurte lindude hübriide. Kõige rohkem vaatlusi hübriididest oli kajakate ja partide seas, näiteks kiltkajaka ja hele-kiltkajaka hübriidi nähti 80 391 korda, sinikael-pardi ja nõgipardi hübriidi 32 386 korda.

Kuigi ootuspäraselt oli andmestikus enim värvuliste vaatlusi, moodustasid nende hübriidid vaid 14 protsenti kõigist vaatlustest. Värvuliste seas oli hübriide 0,016 protsenti, kuid kui jätta kõrvale tihaslased, jäi värvuliste hübriidide esinemise sageduseks 0,004 protsenti.

Teadlased arvestasid hübridiseerumise esinemissageduse välja arvutamisel mitmeusguste asjaoludega. Arvesse võeti teadaolevate vangistusest põgenenud lindude vaatluste ning vaatluskohta ja vaatlusaega – tagamaks, et ühe hübriidi vaatlus oleks andmetes vaid ühe korra. Veel eemaldati andmetest kümme kõige sagedamini kohatud hübriidi, näiteks pardi- ja kajakaliikide hübriidid moodustasid 82,8 protsenti kõigist hübriidide vaatlustest. Nii jäi hübriidide esinemissageduseks 0,009 protsenti, mis lubab järeldada, et üldiselt on lindude seas hübridiseerumine suhteliselt harv.

Harrastusteaduse andmete kvaliteet võib olla kallutatud ka teisel viisil. Näiteks ei pruugi kogenematu vaatleja aru saada, et tegu on hübriidiga ja jätab vaatluse sisestamata. Andmebaasi sisestatud hübriidide vaatluste õigsuses võib siiski kindel olla, sest need saavad enamasti enne avalikuks saamist kinnituse eksperdilt. Samuti ei kajastu vaatlustes hübriidid, keda ei ole võimalik välitingimustes eristada, näiteks ameerika varese ja loodevarese hübriid.

Teadmiste ja hinnangute täpsustamiseks oleks seega vaja teada, kui palju on andmestikus üle- ning alahinnanguid.

Toimetaja: Indrek Ojamets

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: