Sahha vabariik, paremini tuntud kui Jakuutia on Venemaa suurim haldusüksus, mis ulatub läbi kolme ajavööndi. Saksamaast umbes viis korda suuremal territooriumil elab alla miljoni inimese. Viimastel aastatel on aga maailma ühte hõredamat piirkonda tabanud omalaadne kullapalavik.

Sõltuvalt seisukorrast võivad eelajalooliste suurulukite sarved ja võhad maksta rohkem kui kuld. Näiteks 30 000 aasta vanune mammutivõhk võib maksta umbes 13 000 eurot, aga Hiinas juba mitu korda rohkem. Venemaa Kaug-Idas elab üks pere selle summaga aasta või rohkemgi.

Karvased mammutid ilmusid 2,5 miljonit aastat tagasi ja surid välja umbes 10 000 aastat tagasi, arvatavasti peamiselt kliimamuutuse aga osaliselt ka küttimise tõttu. Nende hiilgeajal oli suurem osa tänasest Venemaast arktiline stepp.

Professor Sergei Lešinski, kes tegeleb mammutite uurimisega, lausus, et kui praegu on Siberis suurulukid karu ja põder, siis 20 000 aastat tagasi elas sellel territooriumil rohkem loomi kui savannis. "Olid tohutud karjad mammuteid, piisoneid, hobuseid, ninasarvikuid, lõvisid, hüääne," ütles Lešinski.

Soojas kliimas mädaneks luud mõnekümne aastaga, aga Jakuutia igikeltsas on nad säilinud kümneid tuhandeid aastaid, tihti hämmastava kvaliteediga.

Jana jõe ääres asuvat Junigeni leiukohta kirjeldas esimesena 19. sajandi lõpus Eestist pärit parun, geoloog ja polaaruurija Eduard Gustav von Toll, kuid rohkem kui sajandi lebas see puutumata. 2010 organiseerisid Jakutski ülikooli teadlased sinna jälle ekspeditsiooni.

Jakutski ülikooli teadur Semjon Grigorjev ütles, et kui esialgu polnud mammutite leiukohas kedagi, siis mõne aja pärast oli seal juba sadakond inimest. "Tegelikult hävitavad nad ju mammutite kalmistut, mis on ainulaadne ja suurim, mitte ainult Jakuutias vaid ka maailmas. Siin on kogu mammutite kaasaegne fauna esindatud," rääkis Grigorjev.

"Kullapalaviku" põhjused

Omalaadsel kullapalavikul on kaks peamist põhjust: Hiina majandusbuum ja Aafrika elevantide küttimise range keeld. Kohati reklaamitakse muistset mammutiluud eetilisemana, sest see justkui aitab säästa tänapäeva elevante. Nii ongi suurematest keskustest tuhandete kilomeetrite kaugusel eldoraado mitte ainult teadlastele. Jõe kallastele, igikeltsa sisse on uuristatud koobaste võrgustik, mis meenutab Sõrmuste Isanda orkide käike.

Teadur Grigorjev selgitas, et niivõrd põhjapoolsel alal ei ole paljudel Jakuutia meestel tööd: "Palgalisi töökohti külades on vähe, seepärast paljud elavad oma vanemate pensionist, laste rahadest, ja et toita oma pere on sunnitud otsima mammutivõhkasid."

Lähim suurem asula on Verhojanski rajooni keskus, Batagai küla. Teid sinna pole ja ainus ühendus maailmaga on lennuk, mis tähendab muuhulgas, et näiteks hinnatase kohalikus poes on kohati kallim kui Moskvas. Rahvas lahkub massiliselt Arktikast ja jääjad peavad haarama sellest, mis reaalselt leiva lauale toob – seetõttu ei tõtta omavalitsuse esimees võhakütte taunima.

Verhojanski volikogu esimees Gavril Tširikov ütles, et töötuse probleem on neil väga terav. "Mammutiluude kogumine annab töökohti. Umbes 300 töökohta aastas," ütles ta.

Esimehe sõnul on võhaküttide brigaadidel paberid olemas. Nimelt võib põhimõtteliselt igaüks saada litsentsi paleontoloogilise materjali kogumiseks, mis lubab korjata vedelevaid jäänuseid. Samas kaevata või uuristada ei tohi.

Mammutiluu müük iseenesest pole keelatud ja netist võib igaüks seda osta. Keegi ei suuda tagantjärgi tõestada, kas müüki ilmunud võhk või terve mammutipoeg on lihtsalt leitud või välja uuristatud. Sõltuvalt suurusest, seisundist ja järeltöötlusest võib üks vägev võhk maksta mõnekümnest tuhandest miljoni euroni. Kehvema kvaliteediga kihvad, võhad ja sarved lähevad jahvatamisse ning müüakse Aasias rahvameditsiinina, näiteks potentsi tõstmiseks või vähiravimina.

Jakutski ülikooli teadur Semjon Grigorjev ütles, et luukaevandamise tõttu on kaduma läinud palju lehekülgi paleontoloogilisest ajaloost. "Pöördusime looduskaitse ministeeriumi poole jne. /.../ Nad teevad näo, et püüavad midagi teha, nüüd vähemalt on nad paar korda sellel aastal kohal käinud," lausus ta.

Luukaevandamist kontrollitakse vähe

Trahv illegaalse luukaevandamise eest on pisut üle 40 euro, aga kolmandal tabamisel võib ähvardada ka kriminaalkaristus. Mitte ainult pole keskvõim siiski kaugel ja kohapeal valitseb igameheõigus, vaid ka kohe, kui mingi kontroll keskusest liikuma hakkab, jõuab info välgukiirusel ette. Kokkuvõttes ongi teadlaste ja rüüstajate vahel omalaadne vaherahu.

Teadlastel on vastuolulised tunded. Protsess ei lõhu mitte ainult jõekaldaid vaid ummistab jõgesid settega. Samas, ehkki koopad on uuristatud jõhkral moel, annavad need võimaluse leidudele ligi pääseda.

"Tõepoolest nad barbaarsel meetodil uhavad oja seinu, samas, kui need kohalikud elanikud, kes võhkasid otsivad, ei teeks seda poleks meil enamust neist unikaalsetest leidudest," ütles Grigorjev.

Professor Lešinski leiab, et Junigeni leiukoht tuleb päästa. "Tuleb päästa, sest on veel puutumatuid kohti. Sellist kohta tuleb hoida valve all, see on kultuuripärandi asukoht," ütles ta.

Grigorjev näeb väljapääsu ainult selles, kui oleks riiklik asutus, mille kontrollijad oleksid kohapeal ja ajaksid minema võhkade ülesotsjad.