Nüüd on rahvusvaheline teadlasrühm saanud jälile, kus üks 17 tuhande aasta eest Alaskal elanud mammut oma elu jooksul rändas.

Matthew Wooller Fairbanksis asuvast Alaska Ülikoolist ja ta kolleegid uurisid ülikooli muuseumis hoitud võhas sisaldunud isotoope.

Need keemiliste elementide teisendid pärinevad mammuti söödud toidust ja on üha kasvavas võhas talletunud. Et eri paigus, kus mammut on liikunud, on olnud eri isotoope erisugusel hulgal, talletus neid ka võhka igal pool natuke isesugustes kogustes.

Et võhk kasvab kiht kihi haaval, nagu puutüvi oma aastarõngastega, siis jäävad paikkondi iseloomustavad isotoobimustrid võhka tallele ilusti ajalises järjestuses.

Wooller ja kolleegid lõikasid ligi kahemeetrise võha pikuti pooleks ja mõõtsid laseri ning muude instrumentide abil eelkõige hapniku ja strontsiumi isotoope umbes 400 tuhandest pisikesest punktist.

Nad hindasid Alaska paiku minevikus iseloomustanud isotoobisisaldusi sama muuseumi kogudes hoitavate sadade paikse eluviisiga pisinäriliste hammaste isotoobisisalduste põhjal.

Piirkondlikke isotoobimustreid teades ja uudset ruumilise mudeldamise meetodit rakendades õnnestuski neil rekonstrueerida mammutiisendi elutee.

Nad kirjutavad ajakirjas Science, et suur loom oli oma 28-aastase elu jooksul uidanud üle terve Põhja-Alaska ja läbinud kokku sama pika vahemaa kui kaks tiiru ümber maakera.

Selgus ka, et umbes 15-aastaselt oli see mammut arvatavasti oma karjast minema kihutatud, nagu see mõnikord ka tänapäevastel elevantidel juhtub. Sellest andis tunnistust järsk isotoopide muutus.

Looma viimasel elutalvel tõusis võhas oluliselt lämmastiku hulk. See on imetajate puhul näljaaja märk.

Woolleri sõnul on mammutite elu ja rännakute tundmisest kasu ka tänasele looduskaitsele. Loomade liikumistavad võivad kliima soojenedes muutuda, ja mammutite rännulood võivad aidata neid muutusi ette näha.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.