Avastus läheb vastuollu levinud hüpoteesiga, et linnastunud imetajad jäävad ajas väiksemaks. Nimelt kehtib linnas kuumasaarte efekt: hooned ja teed seovad ning taaseritavad rohkem soojust kui rohelised maastikud. Seetõttu on linnad oma ümbrusega võrreldes kuumemad. Üldjuhul kipuvad aga soojemas kliimas elavad loomad olema oma jahedamas kliimas elavatest liigikaaslastest pisemad, ütleb bioloogias käibiv Bergmanni reegel.

Nüüd märkasid Florida loodusloomuuseumi teadlased ootamatult vastupidist mustrit. Nad analüüsisid ligi 140 500 Põhja-Ameerika imetaja pikkuse- ja kaaluandmeid. Pea saja loomaliigi võrdluses tuli välja, et linnastunud loomad on maal elavatest liigikaaslastest nii pikemad kui ka kogukamad.

Uuringu juhtivautori ja muuseumi järeldoktori Maggie Hantaki sõnul näitab tehtud töö kõnekalt, et loomade suurust ei määra üksnes Bergmanni reegel või kliima.

Ühes kolleegidega valmistas Hantak mudeli, mis näitas, kuidas mingi piirkonna kliima ja inimasustuse tihedus mõjutavad sealsete imetajate suurust. Temperatuuride langedes tuli enamikule imetajaliikidele pikkust ja kehamassi juurde ehk Bergmanni reegel toimis. Siiski kosusid tihedama inimasustusega aladel elavad loomad selgelt teistest rohkem.

Uurijate üllatuseks kasvasid linnastunud imetajad üldiselt suuremaks temperatuurist olenemata. See viitab uuringu kaasutori Robert Guralnicki sõnul, et linnastumine mõjutab imetaja kehasuurust sama palju või rohkemgi kui kliima. Kuna linnastumisest ei saanud aastatuhandete eest juttugi olla, on see Guralnicki sõnul uus nähtus, mille mõju on oluline selgeks teha.

Siiski, kõik loomad Hantaki sõnul inimtekkelisele keskkonnamuutusele ühtmoodi ei reageeri. Nimelt jälgis uurimisrühm veel, kuidas teatud liikide käitumine süvendab või vähendab kliima ja linnastumise mõju. Tuli välja, et teistest rohkem kahanesid temperatuuritõusu mõjul talveund või torporit kasutavad loomad. Hantaki sõnul võib see teadmine aidata looduskaitsjatel paremat tööd teha.

Guralnick lisab, et linnad muudavad küll maastikke, kuid pakuvad loomadele nii mõndagi. Toiduküllus, kättesaadav vesi, varjupaigad ja suhteliselt vähe kiskjaid soodustavad teatud liikide ellujäämist linnas võrreldes maapiirkonnaga. Mida enam maailm linnastub, seda tervamalt võivad loomad Guralnicki sõnul jaguneda linnas toimetuleku põhjal võitjateks ja kaotajateks.

Ehkki bioloogias on suurem sageli parem, näitab linnainimeste toidujäätmetest toitumise mõju imetajatele Hantaki sõnul vaid aeg.

Uurimustulemusi tutvustatakse ajakirjas Communications Biology.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.