Imetajate keha kasvas algul kiiremini kui aju

Foto: AFP/Scanpix

Imetajate aju on keha kui tervikuga võrreldes suurem kui muudel loomadel. Värske teadusuuring osutab, et see ei ole alati nii olnud.

Kui praegust Yucatani poolsaare piirkonda tabas 66 miljoni aasta eest suur sauruste hävitaja asteroid, algas maakeral peagi imetajate võidukäik.

Tekkis uusi liike, kasv läks suuremaks. Kuid imetajate ajumahu juurdekasv jäi, nagu nüüd selgub, keha juurdekasvust maha.

Šoti ja Ameerika teadlased eesotsas Ornella Bertrandiga Edinburghi Ülikoolist uurisid enne ja pärast sauruste hukku elanud imetajate koljude kompuutertomograafilisi kujutisi. Mõned uue ajastu esimese aastamiljoni koljud, mida teadlased uurisid, olid ka alles üsna hiljuti leitud.

On olnud teada ennegi, et sauruste ülemvõimust vabanenud imetajad hakkasid kasvus kohe juurde võtma. Kui seni olid suurimad imetajad olnud umbes mägra mõõtu, siis juba kümne miljoni aasta pärast küündisid mõnedki kasvult võrreldavaks karuga.

Seni on eeldatud, et kohe läks käima ka imetajata niiöelda entsefaliseerumine ehk nende ajumassi ja kehamassi suhte suurenemine. Kuid selgub, et esialgu see suhe isegi kahanes, see tähendab: loomade keha läks suuremaks, aga ajumaht jäi endiseks.

Bertrandi ja ta kolleegide töö tõendab, et aju-keha suhte jõudne kasv sai alguse alles umbes 56 miljonit aastat tagasi, kui algas eotseeni ajastik.

Ajus suurenes eelkõige uusajukoor ehk neokorteks. Just ses ajupiirkonnas lõimitakse loomadel kõrgemal tasemel meeletajusid ja liigutusimpulsse ning koordineeritakse tähtsaid kognitiivseid protsesse.

Teadlased oletavad, et aju suurenemist võib seletada kohastumusega eluks eotseeni ajastikul levinud lopsakates metsades. Et tihnikus toitu leida ja varitsevate vaenlaste käest pääseda, pidi aju minema keerukamaks ja seetõttu ka suuremaks.

Meil, inimestel on see entsefaliseerumine arenenud veel kõigist kõige kaugemalegi, ehkki elevandil ja mõnelgi vaalal on aju absoluutmõõtmeilt suurem.

Oma uuringust kirjutavad Bertrand ja kaasautorid ajakirjas Science.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.

Toimetaja: Sandra Saar

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: