Kui lugejale tundub, et tema panipaik on pilgeni asju täis tuubitud, siis värske uuringu järgi jõudis samasse olukorda terve meie planeet. Kõik inimtekkelised asjad nagu hooned, teed, autod ja muu toodang kaaluvad nüüd kokku rohkem kui kõik Maa elusolendid. Igal nädalal valmistatakse sealjuures kõigi maakera inimeste kaalu jagu uusi asju juurde, vahendab Science.

Inimkonna mõju planeedile näitab end mitmel moel. Fossiilkütuste põletamine on kergitanud kasuhoonegaaside sisalduse atmosfääris viimase 800 000 aasta kõrgeimale tasemele. Põllumajandus ja hoonestus on muutnud 70 protsenti maakasutusest. Lisaks on inimtegevuse tõttu välja surnud sedavõrd palju liike, et teadlased räägivad uuest väljasuremislainest. Kõigi nende muutuste valguses nimetavad teadlased meie praegust ajastut antropotseeniks ehk inimese ajastuks.

Weizmanni teadusinstituudi süsteemibioloog Ron Milo otsis koos kolleegidega inimtegevuse mõjule uut mõõdikut. Uurimisrühm viis kokku varasemad iga-aastased taimede biomassi hinnangud aastatel 1900–2017. Need välitööde ja arvutimudelite abil tehtud hinnangud arvestasid umbes 90 protsendiga kogu elusloodusest. Alates 1990. aastast kasutati hinnangutes ka planeedi taimestiku jälgimiseks kogutavaid satelliidiandmeid.

Kui äsjakirjeldatud hinnangud andsid uurijatele kätte Maa taimede massi, siis järgmiseks liitsid nad juurde kogu muu eluslooduse kaalu bakteritest vaaladeni. Loomade andmed põhinesid aastaks 2018 teadaolevatel välitööandmetel. Muu hulgas ilmnes, et kõigi planeedi inimeste kaal moodustab Maa biomassi kaalust umbes 0,01 protsenti.

Uurimisrühm võrdles eluslooduse ehk taimede ja loomade kogumassi inimese valmistatud materjalide massiga. Viimase leidmiseks kasutasid nad Fridolin Krausmanni ja kolleegide tehtud iga-aastaseid hinnanguid. Siin võeti arvesse nii autosid, erinevaid masinaid, hooneid kui ka taristut.

Selgus, et viimase 120 aastaga on materjalide vahekord Maal järsult muutunud. Kui 1900. aastal moodustas inimtekkeliste asjade kaal vaid kolm protsenti kogu Maa biomassist, siis sealt alates kahekordistus tehisasjade mass iga 20 aasta tagant. Nüüdseks kaaluvad tehisasjad kokku umbes ühe teratonni, vahendab BBC News.

Betooni ja asfaldi üleküllus sai hoo sisse Teise maailmasõja lõpu ja 1973. aasta kriisi vahele jäänud kümnenditel, mil arenenud riikides käis ehitusbuum. Viimastel kümnenditel on ehitisi lisandunud veelgi.

Samal ajal on planeedi elusaine hulk 1900. aastast alates lageraie ja muude tegurite tõttu vähehaaval vähenenud 1100 miljardi tonni võrra. Tehisasjade mass kerkib sealjuures tihedate geoloogiliste materjalide ehk kivide, mineraalide ja metallide käikulaskmise võrra.

Arvutused näitasid, et inimese tehtud asjade mass ületas tänavu esimest korda Maa eluslooduse massi, veaga kuus aastat siia-sinna. Veaga, sest täpne hetk sõltub sellest, kas biomassi hulka arvatakse ka vesi või mitte. Kui vesi loetakse biomassiks, kaalub loodus tehisasjadest rohkem umbes aastani 2037. Kui inimkond midagi ei muuda, kaaluvad kõik maailma tehisasjad 2040. aastaks kokku umbes kolm teratonni. See tähendab, et uusi asju valmistatakse juurde 30 gigatonni võrra aastas.

Vesi või mitte vesi, uuringu tulemused on teadlaste sõnul juba praegu mõtlemapanevad. Nimelt kaaluvad hooned ja taristu rohkem kui kõik maailma puud ja põõsad. Maal oleva plasti mass on kaks korda suurem kui kõigil loomadel kokku. Igal juhul lisab see kõik antropotseeni ideele kaalu, järeldavad autorid.

Ehkki uuring kinnitab, et inimkond mõjutab planeeti, ei paku see otseselt välja lahendusi. Osalt seetõttu, et planeedi materjalide mass mõõdab inimeste mõju üsna ümmarguselt. Näiteks ei arvesta see Krausmanni sõnul erinevate ainete mürgisusega ega materjalide asukohtadega. Näiteks võib tammi ehituseks kasutatud betoon mõjutada kliimat palju enam kui sama kogus linnaehituseks kasutatud betooni.

Indiana Ülikooli keskkonnaantropoloogi Eduardo Brondizio sõnul napib arengumaades korralike elupindu, jäätmekäitlust ja muud taristut, ning seal tehismaterjalide nappus hoopis kahjustab keskkonda. Ta lisab, et taristu kui selline pole halb, vaid pigem valmistab muret taristuloome.

Austraalia Riikliku Ülikooli linnakestlikkuse uurija Xuemei Bai sõnul ehitatakse taristut maailma üha juurde, arenevates linnades veel eriti kiiresti. Ta lisab, et toormaterjalide tootmiseks kuluv energia võib takistada rahvusvaheliste kliimaeesmärkide täitmist. Samas on linnad omal moel maakohtadest tõhusamad, sest näiteks on neis ühe elaniku kohta vähem teid ja veetrasse. Bai loodab, et tehnoloogiliste ja juhtimistasandi uuendustega on siiski võimalik inimese suurt keskkonnajalajälge vähendada.

Uuring ilmus ajakirjas Nature.