Ebavajalikud meilid saastavad planeeti
Kliimamuutustega võitlemisel võib peagi avaneda uus rinne ning inimesi hakatakse suunama meilide saatmisel säästlikkusele.
E-kirjade saatmine on algusest peale tundunud planeedisõbraliku tegevusena. Võrreldes meilinduse algusaegadega on aga tohutult kasvanud nii maailma rahvastik kui ka e-kirjakastide mahutavus, mistõttu on tarvis digikultuuris teatavaid korrektuure teha, kirjutab Financial Times.
Kuna internetti pole otseselt võimalik näha, kipuvad inimesed unustama, et see ei teki niisama õhust ja armastusest, vaid seda hoiab üleval tohutu hulk elektroonikaseadmeid, mis kõik kulutavad energiat ja saastavad planeeti.
Üks võimalus nii enda kui koostööpartneri pilveruumi ja seeläbi ka igapäeva tööelu käigus tekkivaid kasvuhoonegaase kokku hoida, on lõpetada ebavajalike meilide saatmine. Lihtne moodus asjaga algust teha, on loobuda saatmast selliseid kirju, mille ainus sõnum on "Aitäh" või "Tänan" äsjasaadud meili eest.
Kui kõik Ühendkuningriigi inimesed saadaksid iga päev ühe säärase tänukirja vähem, jääks nii suures mahus süsinikuemissioone tekkimata, et nendega saaks teoreetiliselt katta enam kui 80 000 lendu Londonist Madridi, seisab OVO Energy mullu avaldatud pressiteates.
Ei maksa unustada, et lisaks meilindusele armastavad inimesed internetti pruukida ka meelelahutuseks ning ekraani ees filmide või mängude seltsis veedetud tunnid on veelgi suurema ökoloogilise jalajäljega kui e-kiri. Kuna nende tegevuste piiramine oleks inimestele ilmselt keerulisem, soovitataksegi alustada pigem väikestest asjadest.
Seejuures tasuks rakendada vana head talupojamõistust. Kui kõhutunne ütleb, et saatja seda lühikest "Aitähi" väga ootab, võib meili teele panna. Kui tundub, et saab ka ilma hakkama, võib jätta meil saatmata ja säästa lisaks kõigele muule ka nii enda kui teise inimese aega, mis on samuti vägagi piiratud ressurss. Netikasutamisega seotud olukorda ja kirjeldatud ettepanekut on detailsemalt vaaginud BBC.
Toimetaja: Maarja Merivoo-Parro