Lõpututel videokõnedel võib olla keskkonnale arvatust suurem mõju

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Paisutades videokõnede rolli keskkonnakahjuliku tegevusena, võib tekitada uuring tavakasutajas asjatut süütunnet. Autor/allikas: Chris Montgomery/Unsplash

Pandeemia ajal on jõudsalt kasvanud videosuhtlust võimaldavate rakenduste kasutamine. Kuigi inimeste väiksem reisimine ja liikuvus on viinud süsinikuheite määrad rekordmadalale, on ka virtuaalplatvormide kasutamisel olulised keskkonnamõjud.

Enne Covid-19 pandeemiat moodustas interneti kasutamisest tulenev kasvuhoonegaaside hulk selle kogumahust umbes 3,7 protsenti. Mitmete riikide andmed tõendavad, et võrreldes eelmise aasta märtsiga on kasvanud internetis liikuvate andmete maht viiendiku võrra. See on omakorda kaasa toonud täiendava keskkonnakulu, selgub Ameerika ülikoolide teadlaste uuringust.

Teadlased hindasid, et kui interneti kasutamise kasvav trend jätkub käesoleva aasta lõpuni, kuluks selleks tarviliku energia tootmiseks ja serverite jahutamiseks täiendavalt 300 000 olümpiabasseini jagu vett. Samuti prognoosisid uurijad, et kaamera mittekasutamine veebisuhtluse ajal vähendab ökoloogilist jalajälge ligikaudu 96 protsenti.

Pangad reklaamivad paberivaba asjaajamist kui pööret keskkonnasõbralikkuse suunas. Samas ei anta tarbijale teada, et kaamera teel suhtlemine toob samuti kaasa olulise keskkonnakahju, kommenteeris uuringu üks läbiviijatest Yale'i ülikooli külalisuurija Kaveh Madani.   

Kas peaksime lõpetama videokõnede kasutamise? 

"Arvutipargid nõuavad palju energiat. IT-l on seega kindlasti ökoloogiline mõju, millest ei ole aga just liiga palju räägitud. Probleem on tegelikult suurem, kui me arvame," kommenteeris teemat Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi infosüsteemide kaasprofessor Kuldar Taveter.

Tartu Ülikooli informaatikadoktor Madis Vasseri sõnul on aga analüüsil omad puudused. Võrdlusesse on võetud suhteliselt väikese mõjuga tegevused, mida on üritatud omavahel võrrelda, kuigi ebatäpselt. Lugejale võib see jätta mulje, et just need tegevused ongi kõige suurema jalajäljega protsessid, mida inimesed saavad mõjutada. "See on vale, sest võrgus toimub selgelt suurema energianõudlusega tegevusi, mille kõrval mõne videokõne tegemise mõju kahvatub," kommenteeris värskelt ilmunud uuringut Tartu ülikooli informaatikadoktor Madis Vasser.

Paisutades videokõnede rolli keskkonnakahjuliku tegevusena, tekitab uuring tavakasutajas asjatut süütunnet. "Kõigele lisaks on nüüd kodudes kinni istuvatel inimestel garanteeritud halb enesetunne, kui nad vanaemaga ultra-hd videokõnet teevad. Asjakohasem küsimus on, miks teenusepakkujatele ei kehti seadusega määratud piirangud selle kohta, kui palju andmemahtu nad raisata tohivad," lisas Vasser.

IT-valdkonnas on keskkonnatemaatika veel rohujuuretasandil

Infotehnoloogia arenduses seni üldkehtivaid keskkonnahoidu soosivad regulatsioone pole kehtestatud ja laiahaardelist rohepööret täheldada ei saa. Siiski leidub üksikuid teemaga tegelevaid töörühmi, konverentse ja üleskutseid. 

"Kokkuleppeid ei ole, aga on olemas Karlskrona manifest, mis käsitleb jätkusuutliku tarkvara arendamist laiemalt, mille üheks oluliseks osaks on keskkonna aspekt," lisas Taveter.

Esialgu on vähetõenäoline, et arvutisüsteemide tarbijad võiks keskkonnasäästlikkuse huvides leppida madalama kvaliteediga ja mõistlikum on panustada tehnoloogia arengusse. "Tark- ja riistvara arendamine peab minema sinna suunas, et on võimalik saavutada sama kvaliteet väiksema energiamahukusega," täiendas Taveter.

Süsteemid on pidevas arengus ja muutuvad ajas energiatõhusamaks. Heaks näiteks on siin näotuvastussüsteem, mille energiakulu optimeerimine on teinud võimalikuks selle kasutamise meie nutitelefonides, kommenteeris Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi masinõppe kaasprofessor Meelis Kull. Lisaks tõi Kull välja Google'i tütarettevõtte DeepMind, mis tehisintellekti vahenditega vähendas märkimisväärselt andmekeskuste jahutamisele kuluvat energiat.

Keskkondlikku jätkusuutlikkust aitaks tulevikus parandada ka arvutiteadlastele huvipakkuv evolutsiooni põhimõte. See tähendab, et süsteeme ei peaks pidevalt välja vahetama, vaid neid oleks võimalik kohandada muutuvate oludega, lisas Taveter.

Ulatuslikum liikumine rohelisemate infosüsteemide suunas eeldab aga piirangute kehtestamist. "Probleemide lahendamist tuleb esimese sammuna alustada teenusepakkujatest,  näiteks seada piirid andmemahtudele. Samuti tuleks soodustada taastuvaid energiaallikaid. Regulatsioonid peavad tagama selle, et tavakasutajatel ei olekski võimalik teha keskkonnakahjulikke valikuid," täiendas Vasser.

Virtuaalsuhtlus leevendab pandeemia tekitatud üksildust

Lisaks keskkonnamõju ümber keerlevale poleemikale tuntakse järjest enam huvi arvutikasutuse mõju kohta inimeste vaimsele tervisele.

"Kuna juba enne pandeemiat on ekraaniaega seostatud viletsama psühholoogilise tervise, nagu depressiivsuse ja ärevusega, aga ka madalama füüsilise aktiivsusega, ei pruugi olla üllatav, et mõned uurimistööd, mis on läbi viidud pandeemia ajal, on samu seoseid korranud," kommenteeris Tartu ülikoolis psühholoogia erialal doktorikraadi kaitsnud ja hetkel Saksamaal Ulmi ülikooli juures järeldoktorantuuri tegev Dmitri Rozgonjuk.

Siiski ei saa järeldada, et ekraanide ees veedetud aeg otseselt põhjustab vaimse tervise allakäiku. Mitmed teadustööd on näidanud, et hoopis kehvem vaimne tervis toob kaasa suurenenud arvutitarbimise. "Õnnetu inimene võib istuda pikki tundi arvuti või nutiseadme taga, et negatiivseid tundeid leevendada," selgitas Rozgonjuk.

Pandeemia on sundinud inimesi tavapärasest rohkem üksinda olema, mis on kasvatanud üksildustunnet ja masendust, lisas Rozgonjuk. Veebisuhtlus suudab neid seisundeid tema sõnul teatud ulatuses mahendada. "Täielikult virtuaalne suhtlus ei ole inimese jaoks tavapärane. Siinkohal peab silmas pidama, et ka see olukord, milles väga suur osa maailmast ühiselt on, ei ole normaalne ja on loodetavasti ajutine," täiendas  Rozgonjuk

Kõne all olev artikkel ilmus ajakirjas Resources, Conservation & Recycling.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: