Euroopa Liidu rohepöördeks võetakse appi energianäljas superarvuti

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kümnendi lõpuks peaks eripalgelised mudelid koondatama esimeseks terviklikuks planeet Maa simulatsiooniks. Autor/allikas: NASA/Unsplash

Euroopa Liit eraldas hiljuti rohepöörde tarbeks triljon eurot, millest osa kavatsetakse kulutada planeedi kliimat kirjeldavate matemaatiliste mudelite koostamiseks. Jorge Luis Borgese jutustusest lähtudes võib aga selguda, et täpsete vastusteni jõudmiseks on tarvis veel rohkem elektrienergiat kulutavat simulatsiooni, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Kirjanik Jorge Luis Borgese lugu "Del rigor en la ciencia" ehk teaduse täpsusest kirjeldab 17. sajandil aset leidvast kaardi valmistamise juhtumist. Impeeriumi valitsemiseks oli vaja ülevaatlikku kaarti. Töö nõudis vaeva ja võttis aega, kuni lõpuks valmiski esinduslik kaart.

See oli tehtud igati hästi. Ometi tellitakse kartograafidelt peagi uus kaart. Soovitakse, et see oleks veelgi täpsem. Kirjapandud lugudes toimub kõik lihtsalt. Üksikasjadel peatumata ja aega kokku hoides saab lugeja teada, et varsti on valmis uus ja endisest täpsem kaart. Jutustus jõuab aga tagasi punkti, milles avaldatakse soovi veelgi parema kaardi järele.

Hoidkem sõnu, aega ja lugeja vaeva kokku ning hüpakem loos kohta, kui pärast mitut uue kaardi tellimist valmib lõpuks ülitäpne kaart. Sellele on märgitud kõik künkad ja teed, isegi kivid ja lilled. Kaart on täpselt impeeriumisuurune. Väidetavalt olevat tänase päevani võimalik sattuda selle kaardi fragmentidele.

Olgu lisatud ja õige natukene täpsustatud, et ka Borgesi lugu on lühike ega anna edasi selles kirjeldatud kaardi valmistamise vaeva detaile. Käesolev ümberjutustus on veelgi lühem ja detailivaesem. Antud loo sõnumi esitas veelgi kompaktsemalt küberneetika isakuju Norbert Wiener, vastates küsimusele, kuidas mudeldada bioloogilist kassi. Matemaatik vastas, et selleks sobib teine kass, aga eelistama peaks sama kassi.

Albert Einstein tõdes, et kõik peab olema tehtud nii lihtsaks kui võimalik, aga mitte lihtsamaks. Lisaks teadis Einstein väita, et tegelikkuse kirjeldamisele appellerivad matemaatilised väited ei ole kindlad. Juhul kui neid peetakse kindlaks, ei kajasta need tegelikkust.

Keskkonnasõbralikult puhastesse tehnoloogiatesse investeerimiseks eraldas Euroopa Liit hiljuti triljon eurot. Raha mõjuga suunatakse majandusliidu ettevõtlust ja teadust looma kestlikku inimeste heaolu arengut toetavaid tehnoloogiaid, tooteid ning teenuseid. Eeldatavalt leiab osa rahast paarilise ideedena, mida peab alles välja mõtlema. Toetust saavad mõned juba eksisteerivad tehnoloogiad.

Osa rahaga hakatakse looma võimalikult täpset "kaarti". Alanud kümnendi lõpuks peaks valmima koduplaneedist digitaalne kaksik ehk matemaatiline mudel. Sellega saaks analüüsida ilma ja kliimat, ookeanite hoovuseid, jääliustikke olusid poolustel, inimeste ja loomade toimetamisi, elava looduse vajadusi, elu ohustavaid riske jne.

Nick Bostromi intrigeerivale kolmeosalisele simulatsiooniargumendile peetakse mõnes ringkonnas meile mõistetavat ja teadaolevat universumi kõrgema tehnoloogilise tsivilisatsiooni loodud simulatsiooniks. Argumendi esimese väite järgi ei jõua inimesed vajaliku kõrgtasemega tehnoloogilisse arengujärku ja surevad enne välja. Juhul kui oleme optimistid, on vaja nõustuda või pareerida järgmine väide – tehnoloogilise kõrgtasemega tsivilisatsioon loobuks esivanemate eluolu simuleerimisest.

Euroopa Liidu initsiatiiv toetab tugevalt varianti, et niipea kui suudame, püüame luua elukeskkonnast arvutisimulatsioone. Bostromi argumendi kolmas osa rajaneb kahe eelmise eitusele. Kui me ei ole välja ei surev, vaid tehnoloogiliselt kaugele arenev liik, mis on valmis eluolu simuleerima, oleme ise suure tõenäosusega simuleeritud. Me ei tea välistada maailmakõiksuse seniseid arenguid.

Sõltumata sellest, kas oleme simuleeritud või mitte teame, et oleme olemas ja tahame luua endast digitaalseid koopiaid. Eurooplastena püüame luua neid koguni mitu. Värske initsiatiiv kannab nime Destination Earth ehk Sihtmärk Maa. Arendustegevusega alustatakse käesoleva aasta suvel.

Vajaliku arvuti nõueteks hinnatakse, et selles töötab 20 000 graafikaprotsessorit, mis tarbivad 20 MW elektrienergiat. Järgmise viie aastaga loodetakse koostada neli-viis erineva fookusega digitaalset kaksikut. Mudelite abil asutakse kavandama erinevaid tulevikku suunatud poliitikaid. Kümnendi lõpuks peaks eripalgelised mudelid koondatama esimeseks terviklikuks planeet Maa simulatsiooniks.

Arvatavalt tutvub avalikkus lähiaastatel senisest detailsemalt Jorge Luis Borgese jutustusega. Pole välistatud, et loost saab koolilugemine, mis aitab mõista inimese lõputust igatsusest ise enda mõistmisel. Nniipea kui valmib simulatsioon Maast, selgub ilmselt, et on vaja uut mudelit. Sellist, millesse on kaasatud simulatsioon Maast.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: