"Kliimaeesmärkide saavutamiseks on peamine vähendada energiatarbimist nii palju kui võimalik. Eeldatavasti suurem osa energiat tarbitakse ära lõpptarbija juures ehk kodudes," ütleb tarkvaraarenduse instituudi nooremteadur Abiodun Emmanuel Onile. Tema sõnul aitaks kliimasoojenemisega võidelda juba seegi, kui suunata tarbijate käitumist.

Ühes tarkvaraarenduse instituudi abiprofessor Juri Belikovi, arvutisüsteemide instituudi professor Eduard Petlenkovi ja Iisraeli Tehnoloogiainstituudi kolleegidega pakub Onile välja võimaliku kliimalahenduse digitaalsete kaksikute idee näol. See tähendab, et igal tarbijal võiks olla käepärast digitaalne ja reaalajas muutuv mudel oma energiatarbimisest.

Ütle mulle, millised on su naabrid...

"Mis iganes päriselus või looduses juhtub, seda saab reaalajas mudeldada ja esitada iseenda digitaalse koopiana," ütleb Eduard Petlenkov. Idee juured viivad NASA kosmoseprogrammide veaanalüüsi juurde, ent sarnane lahendus on juba kasutuses näiteks Philipsi südametöö seirevahendites. Tänapäeval on sel moel võimalik mudeldada ka inimkäitumist, sest kõikvõimalikud andmed on avalikult kättesaadavad. 

Abiodun Emmanuel Onile sõnul püüdiski uurimisrühm digitaalsel kujul taasluua tarbijaid. Selleks proovisid nad luua iga üksiku energiatarbija digitaalse jalajälje, mis matkiks tema käitumist päriselus. "Jälgime ka päriselu olukorda ja seda, kus olukord normaalsest käitumisest lahku läheb," kirjeldab Onile. Petlenkovi sõnul on just reaalelu andmete jälgimine see, mis eristab digitaalset kaksikut lihtsalt mudelist. 

Juri Belikov lisab, et uus süsteem kombineerib tarbija reaalajaandmeid tema metaandmetega. "Meie käsutuses on palju infot: näiteks millised on inimese naabrid, milline naabruskond, mis riigi osas inimene elab, kui palju energiat ta tarbib," loetleb Belikov.

Onile lisab, et lisaks tarbija reaalse energiakasutuse jälgimisele saab digitaalse kaksiku abil ennustada, mida tarbija võiks tulevikus teisti teha. Siin tulevad mängu erinevad analüüsitööriistad, mille abil saavad uurijad kogu andmemassist välja sõeluda just mingi kindla huvipakkuva infokillu. "Siis saame kiiresti tarbija käitumist hinnata ja ennustada, mis soovitus just temal paremat energiakasutust saavutada aitaks," võtab Onile mõtte kokku.

Naabrist parem 

"Meie ettevõtmise põhiidee oli keskenduda tarbijale," ütleb Juri Belikov. Uurimisrühm püüdis tema sõnul aru saada, mis erinevaid inimesi motiveerib. "Osasid inimesi huvitab rohkem majanduslik külg – nad tahaksid vähem maksta, ja neile soovitataks midagi, mis arvet vähendaks," toob Belikov näite. Teine osa inimesi huvitub rohkem moodsast tehnoloogiast ja tahaks endale paigaldada mõne A++ energiaklassiga seadme. Kolmandad tahaks ehk hoopis naabrist tublimad olla ja rohkem energiat säästa.

Kõiki neid motivatsoone teades saab digitaalse kaksiku teenusepakkuja soovitada igale inimesele mittesekkuvalt just talle sobivaid energiateenuseid. "Me ei taha inimesi sundida, vaid luua keskkonna, kus inimesed ise järgiks, et nende energiakäitumine oleks parem," selgitab Belikov uurimisrühma põhiideed.

Abiodun Emmanuel Onile sõnul võiks ideaalis lõpuks vallanduda ahelreaktsioon, kus üksikud tarbijad tahavad üksteisega jätkusuutlikus energiakasutuses võistelda. Nii nagu kõigil on praegu oma nutitelefon või ühismeediakonto, oleks tulevikus igaühel oma tarbimise digitaalne koopia. "Koopia võib tarbijale öelda, et "näe, su ühiskond käitub nii". Kui tarbija optimaalselt ei käitu, saab digitaalne kaksik vihjata, mida ta teistega võrreldes kehvemini teeb," selgitab Onile. Kui selline võistluslik käitumine jõuaks üleilmsele skaalale, aitaks see nooremteaduri sõnul kliimamuutust leevendada.

Kümme aastat uue normaalsuseni? 

Igaühel võiks Abiodun Emmanuel Onile sõnul soovi korral oma digitaalne kaksik taskus olla umbes kümne aasta pärast. Juri Belikov märgib, et uue tehnoloogia turuletuleku võti on energiavaldkonna suurte tegijate käes. "Me loodame, et selle valla suurtegijad, keda pole palju, otsustavad valitsuste toel lõpuks digitaalsete kaksikute kasuks ja näevad, et pikas perspektiivis energiakäitumise parandamine on palju tasuvam kui kiire kasum," tõdeb ta.

Belikovi sõnul peavad arendajad valmis olema, et osa inimesi on konservatiivsed ega soovi muutusi. "See on täiesti normaalne," ütleb ta. "Endiselt leidub ju inimesi, kes digiajastul loevad ajalehti või vaatavad telerit. Saame sihtida neidki, aga nad pole meie prioriteet." Enamik inimesi on tema sõnul tänapäeval siiski uutele tehnoloogiatele avatud.

Eduard Petlenkov võrdleb digitaalseid kaksikuid sammulugejatega. Keegi ei saa inimestele öelda, et "te peate iga päev 10 000 sammu kõndima", ometi inimesed kannavad samme lugevaid seadmeid. "Samamoodi saame ka energiatarbimises arendada huvitavaid teenuseid, kus inimesed võistlevad omavahel ja oma tulemusi võrdlevad," sõnab ta. 

Onile sõnul pädeb ka võrdlus nutitelefonidega. Inimkond harjus umbes kümne aastaga nutitelefonidega täielikult, sest need tunduvad inimestele nutikad. "Vast suudame harjuda ka oma energiaandmetega, kui need on nutikad ja ütlevad, mida just sina isiklikult teha saad," arutleb ta.

Tulevikus võikski digitaalsete kaksikute süsteem Onile sõnul põhineda nutikal tehnoloogial, mis teavitaks inimest tema tarbimismustrist, ütleks intuitiivselt, mida saaks teisti teha ja kasutaks analüüsitööriistu, et inimese energiakäitumist matkida. 

Järgmise sammuna plaanivad Onile ja kolleegid piiritleda oma sihtkategooriad: digitaalsed kaksikud võiksid jõuda nii äri-, tööstus- kui ka koduste eraklientideni. "Üldiselt tahame digitaalse kaksiku ennustusvõimet parandada ning lühi- ja pikaajalist käitumisanalüüsi täiustada," avab Onile tulevikuplaane.

Uurimisrühm kirjutab digitaalsetest kaksikutest ajakirjas Energy Reports.