Teropoodid olid kahel jalal kõndivad lihasööjadinosaurused, kelle hulka kuulusid ka varajased linnud. Seni on lindude ja nende lähimate sugulasliikide arenguloos jäänud mõndagi küsitavaks, mistap teadsid teadlased ka teropoodide lennuvõimest vähe.

Toomaks lennuvõime kujunemisloosse selgust, koostasid Hong Kongi Ülikooli teadlased uue varajaste lindude evolutsioonipuu. Uuest puust selgub, et lindude eellastel arenes lennuvõime välja vähemalt kolmel korral. Paljud neist jõudsid jõu abil lendamisele väga lähedale, mis tähendab, et saurused kasutasid oma sulekattega tiibu liikumiseks juba enne lennuvõime kui sellise teket.

Uuringu ühe autori Rui Pei sõnul toetab uus evolutsioonipuu tavapäraseks saanud oletust, et dromaeosaurused ehk raptorid ja troodontiidsed teropoodid on lindude lähimad sugulased. Samuti võib puu järgi lugeda lindude eellasteks vastuolulise päritoluga ankiornitiinseid teropoode.

Täpsemalt näitas uus evolutsioonipuu, et teropoodid olid kolmel juhul lennuvõimele väga lähedal. Ühel juhul lähenes lennuvõimelisusele varajane linnuliik, kahel juhul dromaeosaurus. Varem oli teada, et mõned dromaeosaurused suutsid lennata hõljudes. Uuringu ühe autori Michael Pittmani sõnul viitab see, et osa teropoodseid dinosaurusi proovis oma sulgedega tiibade abil lennata ammu enne tegeliku lennuvõime teket.

Edaspidi plaanib sama uurimisrühm dromaeosauruste ja varajaste lindude lennuvõime põhjal uurida, mida ja miks oli lennuvõime arenemiseks üldse vaja.

Avastusest kirjutatakse ajakirjas Current Biology.