Teadlased pidasidki Lõuna-Koreast leitud jäljekivistisi algul hoopis pterosauruste jäetuteks, kuid lähem vaatlus sundis need omistama krokodilliliste eellasele Batrachopus grandisele.

Jäljed on umbes 24 sentimeetrit pikad, mille järgi hindavad teadlased eesotsas Kyung Soo Kimiga Lõuna-Koreast Chinju Ülikoolist, et loom ise oli üle kolme meetri pikk.

Erinevalt tänapäevastest krokodillijälgedest, mis paiknevad kahe teineteisest üsna kaugel asuva reana, sest krokodilli jalad ulatuvad kerest üsna kaugele külje peale, tundus nende jälgede põhjal, et loom oli peaaegu justkui nööri mööda kõndinud.

Sellest, et leidus ainult tagajalgade, mitte aga esijalgade jälgi ning puudus ka saba lohisemise jälg, võibki järeldada, et loom kõndiski kahel tagajalal, hoides esijalgu õhus, kõhtu kõrgel ja ka saba uhkelt maast lahti.

Saurustest ja nende järglastest lindudest eristas jäljejätjat see, et ta ei kõndinud mitte varvastel nagu saurused ja linnud, vaid toetas kogu talla maha.

Uuringu tulemused on avaldatud ajakirjas Scientific Reports.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.