Dinosaurused ei möiranudki, vaid tegid sootuks ootamatumat häält

Filmides kujutatakse dinosaurusi sageli raevukalt möirgavatena. Aga kuidas nad tegelikult häälitseda võisid? Värskest uuringust selgub, et see hääl oli ilmselt sootuks kumedam ega sarnanenud sugugi filmides nähtud möirgamisele.
Kuna on teada, et dinosaurused on lindude eellased, siis oli loogiline järeldada, et just linde ja nende arengut vaadates on võimalik saada teada ka dinosauruste vokaalsete võimete kohta. Just seda uurisidki Texase, Arizonas asuva Midwesterni ja Utah' ülikoolide teadlased. Uuringu tulemused avaldati eile ajakirjas Evolution.
Nende eesmärk oli analüüsida, kuidas jaguneb erinevate lindude ja roomajate vahel kinnise suuga häälitsemine. 208-st uuringusse kuulunud liigist 52 olid kinnise suuga häälitsejad. Neid 52 liiki linde uurides on teadlaste hinnangul võimalik öelda, millist häält tegid dinosaurused.
Dinosauruste, lindude ja krokodillide ühised eellased kuulusid arhosauruste hulka ning kinnise suuga häälitsemine on levinud just selles rühmas, selgitas Texase ülikooli järeldoktorant Chad Eliason, kes oli uuringu üks autor.
Huvitav on aga see, et suletud suuga suudavad häälitseda üksnes need linnud, kelle keha on vähemalt tuvi suurune. Uuringu juhtivautor Tobias Riede Midwesterni ülikoolist selgitas seda lihtsa füüsika abil. Selleks, et tekitada häält kehasiseselt, on tarvis suurt kopsumahtu, millega jaksaks suruda piisava hulga õhku kopsudest söögitoru kotti, et seal ka tegelikult mingi hääl tekiks. Väiksemad linnud lihtsalt ei jaksa seda teha.
Lindude omapärane hääleaparaat on tegelikult väga varieeruv ning sugugi mitte kõik linnud ei laula avatud nokaga. Suletud suuga häälitsejatel on kurgus asuv hääleaparaat arenenud hoopis nii, et heli tekib siis, kui lind surub õhku söögitoru kotti ja see väljub sealt kõrinaha kaudu. Niimoodi häälitsevad näiteks jaanalinnud.
See uuring tugineb selgelt lindude evolutsiooni uurimisel ning annab vähemalt kindla teadmise, et arhosaurustest praegusteks lindudeks arenemise käigus on see hääleaparaat läbi teinud 16 muutust. Siiski puuduvad evolutsioonibioloogidel arheoloogilised tõendid selle kohta, kuidas dinosaurused tegelikult häälitsesid.
Seetõttu plaanivadki teadlased teemat edasi uurida kivististe, eksperimentaalfüsioloogia, geeniekspressiooni ja häälmudeldamise abil.
Joonis: Pildil on kujutatud erinevaid liike lähtuvalt sellest, kas nad on suletud suuga häälitsejad (roosakad harud) või avatud suuga häälitsejad (sinakad harud). Ringdiagrammidel on sinisega kujutatud eellasi, kes häälitsesid avatud suuga (sinine) või suletud suuga (punane). Autor: Tobias Riede.
Toimetaja: Marju Himma