Dinosaurused ilmusid Maale keskaegkonnas, triiase ajastul. Just sel kaugel ajastul, enam kui 200 miljonit aastat tagasi hargnesid arhasaurused kahte harru – ühed rohkem linnu, teised rohkem krokodilli moodi. Nendest, kes olid lindude moodi, said dinosaurused, kellest osast veel hiljem saidki ka linnud.

Paljud teadlased on kujutanud arhasaurusest hargnenud dinosauruste eellasi kehakujult umbes kanasuguste virgaste kahel jalal kõndinud loomadena, vastandina neljale jalale toetuvate ja aeglasepoolsete krokodillisuguste loomadega sellest teisest harust.

Ent Sterling Nesbitt Ameerika Ühendriikidest Virginia polütehnilisest instituudist ja osariigiülikoolist on koos kolleegidega nüüd lähemalt analüüsinud ühe arhasauruste järglase ja dinosauruste eellase Teleocrater rhadinus fossiile. Selle looma luufragmente leiti Tansaaniast juba 1930. aastatel, kuid kindlat tervikpilti ei olnud õnnestunud seni kokku seada.

Nesbitt ja kolleegid said oma käsutusse aga hiljuti leitud lisamaterjali, mis aitas jõuda neil järeldusele, et telokraatrid olid umbes kolm meetrit pikad, pika kaela ja sabaga loomad, kes kõndisid neljal jalal. Seega tuleb teadlastel teadmiseks võtta, et tõenäoliselt kujunes kahejalgsus dinosauruste eellaste seas välja seniarvatust hiljem.

Nesbitt ja kaasautorid kirjutavad oma uurimistööst lähemalt ajakirjas Nature.