Paleontoloog, kellest sai dinosaurus
Philip J Currie oli kanada paleontoloog, kelle nime kannab ka Kanadas Alberta osariigis asuv dinosauruste muuseum. Alates tänasest on tema järgi nimetatud ka dinosauruste liik, kes elas Maal ligikaudu 71 miljoni aasta eest.
See liik dinosaurusi on praeguseks kirjeldatud ehk täna avaldati selle üksikasjaline kirjeldus ajakirjas Canadian Journal of Earth Sciences ning selle käigus on uus liik ka nime saanud.
Ladina keeles on see Albertavenator curriei, mis tõlkes tähendab Currie' Alberta jahiline. Philip J Currie uuris nimelt Alberta osariigi aladel elutsenud röövdinosaurusi. Albertavenator curriei asurkond oli samuti Alberta osariigi aladel.
Milline see dinosaurus välja nägi?
Tuginedes leitud luustikele arvasid paleontoloogid alguses, et tegu on Troodoniga – Albertavenatori lähedase sugulasega, kes elas 76 miljoni aasta eest, Albertavenatorist viis miljonit aastat varem.
Mõlemad dinosauruse liigid kõndisid kahel jalal, neil olid suled ning nad olid muidu samuti linnu moodi; siiski selle erinevusega, et Albertavenator oli inimese suurune.
Võiks ju oletada, et tegu on lihtsalt õnne kombel viis miljonit aastat kauem elanud Troodoniga. Kuid paleontolooge pani küsima asjaolu, et leitud luustiku pealuu oli lühem ja algelisem kui Troodonil, kes oli tuntud oma suure aju poolest.
Kunstniku kujutis Albertavenator curriei suurusest võrreldes inimesega. Autor: Oliver Demuth
Teadlased loodavad leida veel mõne luustiku, mis võimaldaks selle liigi kohta enamat teada saada.
Nimelt on terve liigi kirjeldamine vaid luustiku, õigupoolest selle tükkide, põhjal väga keeruline. Näiteks on skelettide juurest leitud dinosauruste hambaid, mis seni on omistatud Troodonile, kuid mis võisid tegelikult olla hoopis Albertavenatori omad.
Albertavenatori luud leidis dr Currie uurimisrühm 1980. aastatel Royal Tyrrelli muuseumi lähistel asuvalt jäätmaalt. Muuseumi vahetus läheduses asuvad kivid on pärit umbes samas perioodist kui need dinosaurused.
Albertavenatori luid, mille põhjal liik kirjeldati olidki hoiul Royal Tyrrelli muuseumis. Seega on tegu näitega, kus muuseumi hoidlas pikka aega olnud leidude põhjal on võimalik liiki kirjeldada, mis omakorda annab lootust, et nii mõndagi uut meie evolutsiooni kohta on võimalik välja uurida kasutades juba kogutud materjali.
Toimetaja: Marju Himma