Kuidas linnud endale noka said
Linnud on arenenud dinosaurustest, kuid kuidas on sauruste koonust linnunokk? Teadlased on nüüd fossiilitükkidest kokku pannud iidse linnukolju, mille küljes on ka hammastega nokk.
Enam-vähem kajakasuurune lind nimega Ichthyornis dispar elas peaaegu sada miljonit aastat tagasi Põhja-Ameerikas. Sauruste ja lindude vahevormina on ta teadlastele ammu huvi pakkunud, seal hulgas omal ajal ka Charles Darwinile, kuid ta on tuntud ainult fossiilifragmentide põhjal ja ka koljust oli pikka aega leitud ainult tükke.
Nüüd aga on teadlased leidnud uusi kivistisi nii loodusest kui ka Ameerika Ühendriikide Yale'i ülikooli kogudest, kus need seni olid jäänud piisava tähelepanuta. Leidude seas on ka üks täiesti terviklik kolju koos noka ja hammastega.
Yale'i teadlańe Michael Hanson, Daniel Field Inglismaalt Bathi ülikoolist ja nende kolleegid kirjeldavad leide ja nende põhjal loodud kolmemõõtmelist mudelit ajakirjas Nature. Selgub, et aju proportsioonid olid Ichthyornis dispar'il ligikaudu samasugused kui tänapäeva lindudel, kuid lõualihased olid suured ja tugevad nagu lihasööjatel saurustel.
See, et ürgsel linnul oli veel nii märgatavaid sauruse tunnuseid, oli teadlastele üsnagi üllatuseks.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa