Tillukesel saurusel olid nahkhiire tiivad

Hiina paleontoloogid on toonud viimase kahe aastakümne vältel ühe üllatava dinosauruse teise järel, mis on sundinud ümber kirjutama isegi õpikutõdesid. Muu hulgas on leitud, et sulgedega olid kaetud enamik sh miljonite aastatega lindudeks arenenud saurused. Ent uus fossiil vihjab, et evolutsioon üritas saurustele lennuvõimet anda ka sulgede abita.
Ligikaudu 160 miljoni aasta eest elanud saurus paigutub perekonda Scansoriopterygidae. Sarnaselt oma lähisugulastele oli Yi qi (veider tiib) sauruse kohta suhteliselt väike, kaaludes vaid 380 grammi. Liigi kaugemate sugulaste hulka kuulub ka ürglind. Charles Darwini aegu avastatud liik, mida peeti pikka aega sauruste ja lindude otseseks vahelüliks.
Ent erinevalt ürglinnust kasutas Yi qi hiina paleontoloogide tõlgenduse kohaselt lendlemiseks õhukesi nahkjaid tiibu, mille sarnaseid pole seni täheldatud ühegi teise sauruse puhul. Xing Xu Linyi ülikoolist teeb järelduse olendi mõlemast randmest ebatavaliselt pikalt välja ulatuvate kergelt kaarduvate luude alusel. Kasutatud lahendus meenutab mõneti nahkhiirte tiibu ja lendoravate nahakurdu. Yi qi oli kaetud küll lisaks sulgedega, ent Xu töörühma hinnangul olid need täiendava tõstejõu pakkumiseks liiga armetud.
Päevavalgele tulnud fossiili kolju. Zang Hailong/IVPP
Xu märgib kolleegidega olendi tiiva ehituse põhjal, et tõenäoliselt ei võimaldanud sauruse luustik neid tänapäevases mõistes lehvitada. Samuti viitavad esijäsemete luud, et Yi qi lennulihased olid suhteliselt väikesed ja nõrgad. Töörühm järeldab sellest, et olend oleks enamiku õhus viibitud ajast liuelnud.
Muidugi juhul, kui Yi qi tõepoolest õhku tõusta üritas. Sarnaselt dinosauruste sulgedele võisid mebraanid täita eeskätt dekoratiivset rolli, millega kaaslasi peibutada.
Saurust kirjeldatakse ajakirjas Nature.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa