Uppsala ülikoolis resideeriv paleontoloog Nicolás Campione kaasas analüüsi 75 sauruseliiki. Valimisse sattusid dinosaurused, mille kivististes on talletunud ka pehmete kudede jäljed, mis võimaldas omakorda välja selgitada, kas nende nahka katsid soomused või suled. Paleontoloog koostas seejärel liikide omavahelist sugulust peegeldava põlvnemispuu ja leidis kolleegidega statistilist mudelit kasutades tõenäosuse, et saurused olid ühes või teises ajaloopunktis kaetud sulgedega.

Campione töörühma hinnangul viitavad tulemused, et roomajatest enam kui 230 miljoni aasta eest roomajatest eristunud kõigi sauruste ühisel esivanemal olid veel soomused.

Eelmisel aastal Siberi avarustest leitud nii sulgede kui soomustega taimtoidulise sauruse Kulindadromeus zabaikalicus säilmetest järeldati, et esimesed sulgedega kaetud saurused ilmusid maakerale vähemalt 200 miljoni aasta eest.

Kuna eelnevalt olid paleontoloogid näinud sulgi vaid Kulindadromeus'i esivanematest juba kümneid miljoneid aastaid varem lahkenenud liikide järeltulijate nahal, viis see mitmed paleontoloogid mõttele, et suled olid dinosauruste seas pigem reegliks kui erandiks.

Ühe või teise hüpoteesi eelistamisest ei sõltu vaid see, kuidas kujutavad saurusi kunstnikud ja filmirežissöörid. Kuna suled aitavad keha keskkonnast isoleerida, oleks ka sauruste kehatemperatuur kõikunud vähem kui tüüpilistel roomajatel, mis oleks avaldanud omakorda mõju nende eluviisile.

Uurimus ilmus ajakirjas Biology Letters.