Briti teadlaste värske uuringu järgi mängisid sauruste maailmavalitsemise algatamisel väga tõenäoliselt üsna suurt rolli hiiglaslikud vulkaanipursked, mis lükkasid umbes 200 miljonit aastat tagasi käima triiase ajastu lõpu suure väljasuremislaine, kui tõstsid atmosfääris süsihappegaasi taset. Seda on kahtlustatud varemgi, sest on leitud samast ajajärgust pärinevaid vulkaanilisi kivimeid.

Lawrence Percival Oxfordi ülikoolist ja ta kolleegid Oxfordi Exeteri ja Southhamptoni ülikoolist uurisid aga triiase lõpus tekkinud settekivimeid ja nende elavhõbeda sisaldust. Vulkaanidest tuleb purske ajal välja ka gaasilist elavhõbedat, mis jaotub atmosfääris üle ilma laiali ja seejärel sadestub, sattudeski settekivimite koosseisu.

Percival ja ta kaaslased uurisid kuuest kohast – Britanniast, Austriast, Argentiinast, Gröönimaalt, Kanadast ja Mehhikost – kogutud kivimeid. Viies paigas oli näha elavhõbeda sisalduse suurt tõusu just väljasuremiste algusajast.

Nüüd kirjutavad teadlased Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et see tõendusmaterjal toetab väga tugevalt arusaama, et just võimsad vulkaanipursked olid triiase lõpu väljasuremiste põhjuseks ja sauruste ajastu alusepanijaks.