Paleontoloog Lida Xing Pekingi Geoteaduste ülikoolist oli 2016. aastal välitöödel Myanmari merevaiguturgudel, kust ta otsis erinevaid vaiguesemeid, sest neisse on sageli kinni jäänud mõni loom või putukas kaugetest aegadest.

Ühes putkas ulatas müüja talle merevaigutüki, milles väitis olevat kivistunud krokodillinaha. See poleks olnud midagi ebatavalist, sest varem oli doktor Xing sarnastelt turgudelt leidnud merevaigu seest näiteks sulgedega dinosauruse saba ja linnutibu. Kuid selle merevaigutüki uurimisel selgus, et tegu pole sugugi krokodillinahaga. See oli hoopis 99 miljonit aastat vana maoinahk.

Xing andis sellest teada oma kolleegile Michael Caldwellile, kes on madude paleontoloog Kanadas Alberta Ülikoolis.

Paar minutit enne Kanada lennukile astumist sai Xing ühelt teiselt kolleegilt teate, et too oli avastanud mündisuurusest merevaigutükist iidvana maopojapoja.

Viimane leid on oluline, kuna tegu teadaolevalt vanima maoga.

Xing ja Caldwell avaldasid oma uuringu tulemused ajakiras Science Advances. Artikkel on üks killuke madude evolutsiooni selgitamisel, sest kirjeldab madude anatoomia arengut ning eelajaloolist levikut üle maailma.

Puuvaigu sisse kinni jäänud fossiilil puudus pea ja seetõttu arvasid selle leidjad esiotsa, et tegu on kas tillukese saja- või tuhatjalgsega. Kompuutertomograafiga läbivalgustamisel tulid ilmsiks aga ka luud, mis võimaldasid teadlastel kinnitada, et tegu on tõesti maoga.

Teadlased kirjeldasid seda ka kui uut liiki, mis sai nimeks Xiaophis myanmarensis. Ta sarnaneb praegustele nastikutele, kellel on torujas keha, väike pea ja lühike saba.

Selgroo arengu järgi pakuvad teadlased, et tegu on vastsündinud või suisa veel mao lootega. Sarnaselt tänapäeva madudele olid sellel väikesed selgroolülid, kuid suur lülisamba kanal.

Kuigi tegu oli alles areneva maoga järeldavad teadlased selle põhjal siiski, et madude selgroog arenes selliseks nagu me seda tänapäeval teame, juba ligikaudu 100 miljoni aasta eest.

Õigustatult tekib siiski küsimus, kuidas on artikli alguses mainitud vaigutüki sisse jäänud maonahk seotud selle maoipojaga? Teadlased soovivad teada saada, kas see maonahk võib kuuluda sama liigi esindajale. See pole siiski veel kinnitust saanud.

Artikli kaasautor Ryan McKellar, Kanada Royal Saskatchewani muuseumi paleontoloog, kirjeldas, et maonaha ümber oli palju taimejäänuseid, prussakaid ja putukaväljaheiteid, mis viitab, et see madu pidi elama metsas.

See teadmine on oluline, kuna kinnitab, et tegu oli tõenäoliselt roomava maoga, mis ühtlasi on esimene otsene tõend sellest, et maod elasid metsas ka mesosoikumi ajastul.

Siinne artikkel on kirjutatud tuginedes teadusartiklile ajakirjas Science Advances ja populaarteaduslikule artiklile The New York Times'is.