Pterosaurusepojad olid kaitsetud ja lennuvõimetud
Loode-Hiinast on tulnud päevavalgele kõigi aegade suurim pterosauruse munade leid. Pterosaurused olid maakera ajaloo kõige esimesed tiivulised selgroogsed.
Hiina paleontoloogide teatel sisaldab nende leid vähemalt 215 muna, millest mõnedegi seas on säilinud tervikuna ka embrüo. Peale munade leidus leiukohas ka vastkoorunud pojukeste ja ka täiskasvanud isendite fossiile. Leiu vanust hindavad teadlased umbes 120 miljonile aastale.
Nii suur ja mitmekesine leid võimaldab väita, et pterosaurused pesitsesid suuremate seltskondadena koos. Embrüote ja koorunud poegade kehaehituse põhjal aga saab teadlaste sõnul järeldada, et väikesed pterosaurused ei olnud kohe koorumise järel veel lennuvõimelised. See viitab, et vanemad pidid neid veel mõnda aega toitma ja kaitsma, ehkki mõned paleontoloogid on varem väitnud ja väidavad ka kindlasti edaspidi, et niisuguses vanemlikus hooldes ikka päris kindel ei saa olla.
Pterosaurused kuuluvad sellesse roomajate alamrühma, kelle seast hiljem võrsusid dinosaurused, krokodillid ja linnud. Nad sõid kalu ja teisi väiksemaid loomi. Pterosauruste luid on leitud seni suhteliselt vähem. Mune ja embrüoid veel vähem. Nüüdne leid on seda tähelepanuväärsem.
Xiaolin Wang Hiina Teaduste Akadeemia ülikoolist ning selgroogsete paleontoloogia ja paleoantropoloogia instituudist ja ta kolleegid kirjeldavad leidu vähemalt ajakirjas Science.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa