Nii väidavad teadlased, kes on uurinud 37 pterosauruse muna fossiili, mis leiti Hiinast ülemöödunud aastal.

Tänapäeval elavad linnud või ka nahkhiired ei ole kohe pärast koorumist või sündimist lennuvõimelised.

Pterosaurused olid lendavate roomajate rühm, kelle sekka kuulus ka kuulus pterodaktülos.

Selle üle, kas pterosaurusepojad olid äsjakoorununa kohe lennuvõimelised või mitte, on paleontoloogid pikalt vaielnud.

Ka näiteks paari aasta eest tegin siinsamas Vikerraadio teadusuudises juttu uurimusest, milles teised teadlased jõudsid pterosauruse mune uurinuna hoopis vastupidisele järeldusele, et väikesed pterosaurused ei olnud lennuvõimelised.

Seekord on järeldus aga teistpidine, ja David Unwin Inglismaalt Leicesteri Ülikoolist kirjutab koos kaasautoritega Kuningliku Seltsi toimetistes, et varasemate uurimuste tegijad ei ole alati muna seest üles leidnud või korralikult märganud kõiki pterosauruse embrüote luid, jõudeski seetõttu järeldusele, et koorumise hetkel ei saanud luustik veel lendamise jaoks piisavalt välja arenenud olla.

Ka ei ole osatud piisavalt hästi hinnata munade arengujärke ja on varasemas arengujärgus mune peetud juba peaaegu koorumisvalmiks.

Kui aga pterosaurusepojad kohe lennata suutsid, siis tuleb arvata, et nad vanemate hoolt pikemalt ei vajanud. Selliseid väikesi asju on tähtis teada, kui soovime ammuste loomade elu paremini ette kujutada.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.