Lõuna-Aafrikast on leitud äsja koorunud kilpkonnapoegade iidseid jälgi

Niipea, kui merekilkpkonnapoeg rannaliival munast koorub, asub ta kohe mere poole loivama. Võib arvata, et nii on käitunud kilpkonnapojad paljude põlvede ja tuhandete aastate jooksul.
Nüüd aga võime seda senisest vähem arvata ja rohkem teada, sest teadlased on Lõuna-Aafrika Vabariigi lõunarannikult leidnud 100 000 aasta vanuseid kilpkonnapoegade fossiilistunud jälgi.
Martin Lockley Ameerika Ühendriikide Colorado Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Quaternary Research, et mõned jäljed meenutavad merikilpkonnade (Caretta caretta) jälgi, teised aga nahkkilpkonnade (Dermochelys coriacea) omi.
Mõlemad need kilpkonnaliigid elutsevad tänapäeval peamiselt leiukohast enam kui tuhande kilomeetri kaugusel kirde pool soojemates vetes ja satuvad Lõuna-Aafrika vetesse harva.
Kilpkonnade jäljekivistisi on leitud varemgi, kuid mitte kunagi veel niisuguseid jälgi, mille on jätnud kilkpkonnapojad sel üürikesel viivul, mil nad koorumise järel merre suunduvad.
Teadlased ei tea, miks just need jäljed meie ajani säilinud on, aga oletavad, et säilimisele aitas kaasa liiv, mille tuul märjale rannale jäetud värsketesse jälgedesse kandis.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa