Nüüd on Ameerika teadlased teada saanud, et üks meie iidseid eellasi on juba 4,4 miljoni aasta eest olnud palju parem kahel jalal käija kui seni arvatud.

Scott Simpson Case Western Reserve'i Ülikoolist ja ta kolleegid analüüsisid Etioopiast leitud emase Ardipithecus ramiduse osalist luustikku. Nad uurisid eriti jalalaba luid ja püüdsid aru saada, kuidas need liikusid.

Nad kirjutavad ajakirjas Journal of Human Evolution, et ardipitekus suutis nii puu otsas turnida kui ka mitte veel päris hästi kahel jalal maad mööda kulgeda.

Nad väidavad, et kui ardipitekus kahel jalal sammus, sai ta äratõukel juba üsna hästi ka suurele varbale toetuda, kuigi suur varvas hoidus tal teistest varvastest ikkagi eemale nagu ahvidel.

Inimestel on suur varvas teiste varvastega paralleelne, mis teeb äratõukamise väga tõhusaks. Ardipitekuse labajalg on ehituselt seega ahviliku ja inimliku vahepealne.

Kahejalgsuse kujunemise üksikasjad on olnud üsna ebaselged, sest sellest ajajärgust on fossiile seni leitud vähe.