Enam kui 1550 luutükki ja tükikest leiti Johannesburgist 50 kilomeetri kaugusel asuvast Tõusva Tähe koopa Dinaledi kambrist. Väljakaevamisi juhtinud Lee Berger leiab kolleegidega ajakirjas eLife ilmunud uurimustes, et valdav enamik säilmetest näib kuuluvat imiku- ja noorukieas hukkunud isenditele, lisaks võib eristada ka vähemalt ühe rauga säilmeid. Bergeri töörühm leiab luude suuruse ja kuju põhjal, et tegu on uue inimliigiga, millel on nii ürgahvidele kui nüüdisinimestele iseloomulikke tunnuseid.

Leiukoha järgi nimetas töörühm potentsiaalse uue liigi Homo naledi'ks. Samuti järeldab Berger kaaslastega säilmete asetuse ja kambri asukoha põhjal, et seda kasutati surnud liigikaaslaste sihilikuks matmiseks. Vanim tõend liigikaaslaste sihilikust matmisest on pärinenud umbes 200 000 aasta tagusest ajast. Toona olid selle taga neandertallased.

H. naledi kaalus ligikaudu 45 kilogrammi, pikkus jäi 1,5 meetri piirile.Olendite aju suurus on võrreldav gorilla omaga, hambad on aga väikesed ja lihtsa ehitusega. Sarnaselt on suhteliselt primitiivne ja ahvilik nende rindkere. Esijäsemed on aga piisavalt arenenud ehitusega, et sobida lihtsate tööriistade valmistamiseks. Tagajalade ja pahkluude kuju viitab, et olendid liikusid valdava osa ajast kahel jalal. Samas on nende sõrmed kergelt kaardus, mis iseloomustavad suure osa ajast puude otsas turnivaid ahve.

Vastandlike tunnuste tõttu märgib töörühm, et luustikud pakuvad järjekordset tõestust sellest, et ürginimeste sugulussuhete määramisel ei saa lähtuda vaid üksikutest luutükkidest.

Töörühm nendib, et nad pole suutnud määrata veel leidude täpset vanust, kuid see küündib tõenäoliselt enam kui miljoni aastani. Seetõttu pakuvad nad välja ka mitu erinevat tõlgendust. Juhul kui leiud on oluliselt vanemad kui kaks miljonit aastat, oleks tegu inimeste perekonna kõige varasema näitega, mida esindab rohkem kui üks luufragment. Kui aga tegu on vähem kui miljoni aasta vanuste skelettidega, vihjaks see taas, et Aafrikas elas toona mitmeid inimliike.

Samal ajal on uurimuse kriitikud märkinud, et säilmete uue liigina tõlgendamine pole vähemalt esitletud tõendite alusel põhjendatud. Näiteks võib mõningaid selleks kasutatud tunnustest leida veel arhailisemate liikidel. Teiste tunnuste puhul pole aga selge, kas tegu on mõne teise – juba teadusele teada oleva – liigi nagu Homo erectuse loomuliku liigisisese varieeruvusega.