Saurusemunad haudusid kaua
Dinosaurused munesid. Kuid kui kaua nende munad pärast munemist haudusid, kuni neist väikesed saurusehakatised välja koorusid? Tuleb välja, et üsnagi kaua.
Ameerika teadlased eesotsas Florida osariigiülikooli paleontoloogi Gregory Ericksoniga väidavad oma uurimistöö põhjal, et kolm kuni kuus kuud, olenevalt sauruseliigist. See on palju pikem haudeaeg, kui seni sauruste järeltulijate, lindude järgi on arvatud.
Erickson ja kaasautorid oletavad Ameerika Ühendriikide riikliku teadusakadeemia toimetistes, et saurusemunade pikk haudeaeg võis olla üks põhjus, miks jäid saurused pärast suurt asteroidikatastroofi alla kiiremini paljunevatele lindudele ja imetajatele.
Avastuse eellugu algas paarikümne aasta eest, mil toonane magistrant Erickson märkas Tyrannosaurus rexi hammast uurides, et selles on puu aastarõngaid meenutavad peened jooned. Seesuguseid hambajooni oli varem nähtud ainult imetajatel.
Erickson oletas, et neid jooni hakkas tekkima juba sauruse embrüote hammastesse. Sauruse embrüote fossiile on küll väga vähe leitud, kuid Ericksonil õnnestus mõned endale siiski hankida.
Mikroskoobi all polariseeritud valguse käes embrüofossiilide hambaid uurides tuvastaski ta seal kasvujooned. Neid lähemalt uurides ja taustateadmisi appi võttes tegigi ta koos kolleegidega kindlaks, et sauruseembrüo veetis munas kolm kuni kuus kuud.
Samas tuleb tõdeda, et Erickson uuris ainult kahe sauruseliigi embrüoid. Seda, kas neid tulemusi ikka saab kõigile saurustele laiendada, peavad näitama edasised uuringud.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa