John Lesku Melbourne'ist La Trobe'i ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Journal of Experimental Biology, et tõenäoliselt magab krokodillil korraga ainult üks ajupoolkera, sellal kui teine on ärkvel ja jälgib ühe silmaga hoolsalt ümbruskonda.

Selle seletuse kasuks, et krokodill jätab silma lahti just ohtude märkamiseks, kõneleb asjaolu, et teadlaste andmetel teevad krokodillid seda sagedamini siis, kui teavad, et läheduses on inimesi. Ja ka just inimese suunas see avatud silm enamasti sel juhul pööratud ongi. Kui inimene ära läheb, siis jääb silm ikkagi vaatama seda kohta, kus inimene on olnud. Ilmselt siis ikkagi selle pärast, et see koht on seostunud võimaliku ohuga.

Katseid tehti ruumides, kus olid üles seatud infrapunakaamerad, mille kaudu jälgiti krokodille nii öösel kui ka päeval.

Krokodillid ei ole siiski esimesed loomad, kellel ühe ajupoolkeraga, teine silm lahti magamise võime on avastatud. See võime on teada ka mõnedel teistel roomajatel ja mõnedel lindudel, aga ka delfiinidel.