Pikk lapsepõlv teeb varesed inimeste kombel targaks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Uus-kaledoonia varesed kasutavad aga puupulki, et puupakkudest tõuke kätte saada.
Uus-kaledoonia varesed kasutavad aga puupulki, et puupakkudest tõuke kätte saada. Autor/allikas: Rutz et al./Nature

Vareslaste lapsepõlv on teiste linnuliikidega võrreldes suhteliselt pikk ja võrreldav inimlaste kasvuajaga. Pasknäärid, kaarnad ja varesed on seetõttu teistest lindudest targemad: nad oskavad kasutada puupulki tööriistana ning tunda paremini ära kiskjaid, kirjutavad saksa teadlased.

Vareslased ehk varesed, kaarnad ja pasknäärid on suured linnud nii kehakujult kui ka aju mõõtmetelt. Nad elavad tihtipeale lähedaste rühmadena koos ja on tuntud tarkuse poolest. Muuhulgas oskavad vareslased kasutada tööriistu, tunda ära inimeste nägusid ja mõista, kuidas füüsika toimib. Osa teadlasi võrdleb neid arukuselt inimahvidega.

Vareste ja pasknääride pojad elavad oma vanematega koos kuni neli aastat. Inimaastatesse panduna teeb see umbes kaks aastakümmet ehk on võrreldav inimlaste teismeeaga. Nii pikk lapsepõlv on loomariigis suhteliselt haruldane, ent võib seletada vareslaste tarka käitumist.

Inimlapse aju kasvab ja areneb vanematega koos veedetud aastate jooksul pidevalt edasi. Uuringu üks autoreid Max Plancki instituudi inimajalooteaduse teadur Natalie Uomini oletas, et inimesed pole loomariigis ainsad, kes oma järglaste eest nii kaua hoolt kannavad. Varem polnud aga teisi liike peale inimesi sellest vaatepunktist uuritud.

Kaalukad ajud

Uurimaks, kuivõrd on vanemlik hool ja arukus lindudel seotud, koostas Uomini kaasautoritega linnuliikide andmebaasi, mis kirjeldas üksikasjalikult iga liigi elukäiku. Tuhandetest liikidest koosnevas andmebaasis oli info ka üle 120 vareslaseliigi kohta.

Liikide võrdlusel selgus, et vareslaste pojad püsivad enne tiivasirutust kauem pesas. Samuti toidavad vareslaste vanemad oma võsukesi mitu päeva kauem ning suureks sirgudes veedavad vareslased suurema osa elust pere keskis.

Võrdlus kinnitas ka tõsiasja, et vareslastel on paljude teiste linnuliikidega võrreldes erakordselt suur aju. Ehkki linnud on õhuspüsimiseks kaalult kerged, moodustab näiteks ronga aju kaks protsenti kogu tema kehamassist. See suurusjärk on võrreldav inimese kaaluproportsioonidega.

Andmebaasivõrdluse järel jälgisid uurijad, kui hõlpsasti erinevad linnud neile antud uusi ülesandeid lahendavad. Uomini ja tema kolleegid olid enne vaatlust lindude käitumisega hästi tuttavad. Varem on nad uurinud laanenääri ja Uus-kaledoonia varese käitumist. Uuritud liigid osutusid väga arukateks: näärid lahendavad edukalt toiduga seotud mõistatusi ja tunnevad ära haruldasemaid kiskjaliike; varesed kasutavad aga puupulki, et puupakkudest tõuke kätte saada.

Nüüd tehtud vaatlused näitasid, et noorlinnud said ülesannetega rutem hakkama, kui olid enne näinud oma vanemaid samu ülesandeid lahendamas. Linnuvanemad olid omakorda võsukestega üsna kannatlikud ja lasid viimastel lahendusi harjutada, tuues ise neile vahepeal süüagi. Vanematega koos veedetud nelja aasta jooksul õppisid linnupojad mõtlemist nõudvate ülesannetega üha paremini toime tulema.

Uuring tõestas, et vanemlik hool soodustab võsukese aju kasvu, sõnas uuringu üks kaasautoreid Kontanzi Ülikooli evolutsioonibioloog Michael Griesser. Samas on suuremal ajul oma hind: näiteks inimese aju kasutab ära 20 protsenti meie päevas saadud kaloritest. Varakult õppima hakkavad linnupojad vajavad seega pidevalt vanematelt toitu.

Natalie Uomini sõnul hoiab inimene "looduse krooni" tiitlit liiga kiivalt enda käes. Vareslaste ja teistegi liikide uuringud näitavad, et inimese vanemlikus hooles pole midagi nii ainulaadset. Ta loodab, et teisi liike uurides saame paremini aimu ka enda suurte ajude arengust.

Uuring ilmus ajakirjas Philosophical Transactions of the Royal Society B.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: