Norilski diislileke on ulatuselt maailma 20 suurema kütuseõnnetuse seas
Põhja-Venemaal Norilskis ulatub diislileke 21 000 tonnini. Ehkki loodus saab ajapikku Norilski diislisaastest võitu, näitab varasem kogemus, et õnnetuse jälgi võib näha ka 40 aasta pärast.
"Selliste suurte nafta- või õli-õnnetuste puhul saab kahju loodus," tõdes Eesti mereinstituudi juhtuvteadur Georg Martin saates "Terevisioon". "Kahju saavad väga erinevad looduse komponendid: reostunud on vesi, pinnas, organismid, linnud."
Norilskis on praeguseks vette voolanud pea 21 000 tonni diislit. Mastaabilt on Norilski katastroof juhtivteaduri sõnul võrreldav 1989. aastal Alaskal aset leidnud Exxon Valdezi tankeri juhtumiga. Toona lekkis tankerist keskkonda 40 000 tonni toornaftat ning kõnealune õnnetus on Martini sõnul erinevates nimekirjades ulatuse poolest 11. kohal. "Kui hakata neid suurusi võrdlema, võib öelda, et see praegune õnnetus, mis Venemaal juhtunud on, jääb sinna umbes teise kümnesse. Ikkagi on see suur asi," ütles ta.
Diisel lekkis Norilskis järvevette. Enne katastroofi oli sealne vesi üsna puhas, sest järv asub looduskaitsealal. Mereteadlase sõnul varitseb praegu oht, et õlilaik liigub järvest välja jõkke ning sealtkaudu Põhja-Jäämerre.
Lisaks on Põhja-Venemaal praegu varakevad ehk sealkandis liigub palju rändlinde. Martini hinnangul võib lekke tõttu surnud linde olla juba kümneid või sadu tuhandeid. "Need numbrid iseenesest ei ütlegi palju, aga katastroof on ikkagi väga-väga suur," ütles ta.
Loodus leevendab, kuid mitte lõpuni
Lekkepaigas käivad juba likvideerimistööd. Georg Martini sõnul on õlireostust lihtsam ümber piiarata ja kokku korjata, kuni see püsib vee pinnal. "Kui see jõuab kaldale või madalasse vette, kus pole enam võimalik kasutada suuremat ja raskemat tehnikat, siis seal on põhimõtteliselt tegu käsitööga ja see on väga keeruline," seletas ta. "Loomulikult, pinnast saab eemaldada ja töödelda, aga need mahud on tohutult suured. See nõuab väga suuri tehnilisi võimekusi."
Täielikult reostust likvideerida pole teadlase sõnul võimalik. Kiirelt tegutsedes saab küll suurema osas kahjust kokku korjata ja ära kirjeldada, ent midagi jääb siiski loodusesse. Loodus aiatb Martini sõnul pikapeale reostust leevendada: näiteks leidub baktereid, kes lagundavad toornaftat.
"Antud juhul on tegemist kütteõliga või diisliga, mis seal laiali valgus. Siin on sama lugu, et looduses hakkavad mõjuma erinevad protsessid: näiteks päikesevalgus, temperatuurikõikumised, õhuniiskus, bioloogiline protsess. Ehk läheb aega ja ained muutuvad. Pikapeale ilmselt loodus saab kuidagi sellest jagu," ütles Martin.
Kuigi teadlane ütleb mitu korda, et loodusest on pikapeale abi, võrdleb ta juhtunut taas Exxon Valdezi juhtumiga. Viimast on teaduslikult palju uuritud ning on leitud, et õnnetuse jäljed on veel praegugi looduses nähtavad.
Läänemeres juhtus seni suurim kütuseõnnetus 1981. aastal Klaipeda lähedal, kus merre valgus 16 000 tonni kütust. Kuigi juhtivteaduri sõnul sõltub iga õnnetuse mõju asjaoludest nagu aastaeg, jää olemasolu või tormid, on Norilskiga võrreldavad kütusekogused igal juhul tohutud. "See on Läänemere jaoks väga-väga suur katastroof, kui selline asi peaks juhtuma," ütles ta.
Toimetaja: Airika Harrik