Dinosaurustel olid kerged luud
Dinosaurused olid tõepoolest suured ja rasked loomad, mõned neist kaalusid lausa õige mitu tonni. Kuidas küll nende luud nii suure keharaskuse välja kandsid?
Ameerika teadlased on leidnud ühe võimaliku vastuse: sauruste luude sisestruktuuris oli iseärasusi, mis tegid luud väga tugevaks, kuid jätsid seejuures ka suhteliselt kergeks.
Seth Donahue Massachusettsi Ülikoolist ja ta kolleegid uurisid põhjalikult väga mitmesuguse suurusega dinosauruste luid, alates väikeste, paarikümnekiloste sauruste luudest ja lõpetades väga kogukate, kaheksatonniste hadrosauruste omadega.
Nad analüüsisid kompuutertomograafiga tehtud pilte inseneriteaduslike meetoditega, et välja selgitada luude tugevus ja vastupidavus.
Muu hulgas uurisid nad luudes ka käsnainet, poorset kude, mille sõrestiku moodustavad väikesed põrgad ehk trabeekulid.
Selgus, et sauruseluude käsnaines esines üks iseäralik seaduspära, mida teiste loomade luudes ei ole kohatud: mida suurem oli saurusel kehamass, seda tihedamalt tema luude käsnaines põrgad paiknesid, kuid põrkade paksus kehamassist ei sõltunud.
Donahue ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas PLOS ONE, et selle poolest erinevad saurste luud otsustavalt kalade, lindude, imetajate ja üldse muude loomade luudest, kellel suurema kehamassi korral on põrgad just nimelt paksemad, kuid ei paikne seejuures sugugi tihedamalt koos.
Teadlased kirjutavad, et sauruste lahendus võimaldab suurema kehamassi korral saavutada vajaliku luutugevuse nii, et luude eneste mass jääb võimalikult väikeseks.
Kaheksatonnise keha puhul on sellest kindlasti palju abi, sest kergemate luudega on ikka ju natuke kergem ringi liikuda.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa