Tänu ilmekatele kivististele on mikroraptori eluviis pakkunud teadlastele juba pikalt mõtlemisainet. Nüüdseks on selge, et toidulaua suhtes see väike saurus väga valiv ei olnud, vaid sõi seda, mida kätte sai. Ühe kivistunud isendi maost on leitud näiteks tervena alla kugistatud sisalik.

On teadlasi, kes arvavad, et mikroraptor tegutses puu otsas. On ka teine koolkond, kelle arvates elas ja jahtis ta pigem maa peal. Miks teadlased kokkuleppele jõuda ei suuda? Esiteks seetõttu, et enam kui sada miljonit aastat pole seda omapärast väikest olendit enam elavate kirjas.

Teiseks seetõttu, et tema käsi ja jalgu katsid mustad ja küütlevad suled. Noka sees olid tal aga teravad hambad. Teadlased on pikalt vaielnud selle üle, kas ja mil määral mikroraptor oma nelja tiivalaadse jäsemega lennata või liuelda suutis ning kust oma saagi õigupoolest kätte sai.

Värske avastus annab uue trumbi teadlastele, kes mikroraptorit pigem linnuriigile lähemale tuua sooviks. Nimelt avastati üht fossiili lähemalt uurides, et mikroraptori käsi katvate suurte sulgede vahel olid ka mõned väiksemad, alles kasvavad suled.

Sulgedel ei ole võimet end ise parandada: kui mõni sulg saab vigastada, kulub liigselt või ründab teda parasiit, siis pole muud varianti, kui kasvatada uus sulg.

Mõned linnud vahetavad lennuks vajalikud suled ära ühe suure sulgimisega ja on seetõttu mõnda aega täiesti lennuvõimetud. Eestis talitab niimoodi näiteks sookurg. Teiste lindude puhul aga vahetuvad suled teatud mustri järgi, et kordagi ei tekiks olukorda, kus toitu otsides või ründaja eest põgenedes poleks võimalik lennata.

Värske leiu puhul andsid mikroraptori väljakasvavad suled kindla signaali selle kohta, et see väike saurus sulgis samamoodi nagu tänapäevased laululinnud, mis annab tuge koolkonnale, kelle arvates oskas mikroraptor ka ise teatud määral lennata.

Teiseks ja võibolla veelgi olulisemaks järelduseks on, et osaline sulgimine on seni arvatust ligi 50 miljonit aastat vanem nähtus ja eksisteeris juba 120 miljonit aastat tagasi. Mikroraptor pole küll linnuriigi esindaja, ent värske leid annab aimu ühisest eellasest ning muudab vajalikuks ka lindude evolutsiooniloo ülevaatamise.

Yosef Kiati ja tema kolleegide teadustööl põhinevat artiklit saab lugeda ajakirjast Current Biology.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.