Aastal 1494 tungis Prantsuse kuningas Charles VIII Itaaliasse. Peale seda hakkas sõjaväelaagrites plahvatuslikult levima senitundmatu ja keha moonutav tõbi. Kui sõjamehed aasta hiljem koju naasid, vallutas uus haigus kogu Euroopa, vahendab The Guardian.

Toonast epideemiat loetakse praegu esimeseks teadaolevaks süüfilise esinemisjuhuks. Tõve tegeliku päritolu üle vaidlevad teadlased aga endiselt. Üks leer usub, et süüfilis arenes välja Ameerikas ja selle tõi 1493. aastal Euroopasse Christoph Kolumbus. Teine koolkond oletab, et haigus levis Euroopas varjatumal kujul juba enne Kolumbuse avastusretke.

Nüüd toob mõlemalt Ameerika mandrilt pärineva vana-DNA uuring küsimusse uut selgust. Haigusest räsitud luud pärinevad märksa varasemast ajast, kui toimus Kolumbuse esimene merereis Uude Maailma. Juba vanades luudes leidus süüfilise sugukonna bakterite genoome. Leid viitab autorite sõnul, et nakkuse juured ulatuvad tõepoolest Ameerikasse.

Viis kõnekat genoomi

Süüfilis kuulub väiksesse haiguste sugukonda, kust leiab ka endeemilise süüfilise ja framböösia. Kui süüfilist tuleb ette kogu maailmas, siis endeemilist süüfilist ja framböösiat esineb eeskätt ekvaatorilähedastes troopilistes piirkondades. Need sõsarhaigused on jäänud paljuski tähelepanuta. Kõiki kolme tõbe põhjustavad Treponema pallidum bakteri erinevad tüved.

Uue uuringu juhtivautori ja Max Plancki evolutsiooniantropoloogia instituudi molekulaarse paleopatoloogia töörühma juhi Kristen Bosi sõnul õnnestus tal ning kolleegidel taastada luude põhjal viis genoomi. Neid vaadates oli autori sõnul näha, et tegu on tänapäevalgi inimeste keskis ringleva bakteri sõsartüvedega. Teisisõnu paistavad kõik need tüved pärinevat Ameerikast.

Bosi töörühm kirjeldab, kuidas neil õnnestus luujäänustest eraldada ja eraldatu põhjal taastada T. pallidumi vana-DNA. Muu hulgas tulid bakteritüved välja Argentiinast leitud puusaluust, Tšiilist pärit sääreluust, Mehhikost leitud reie- ja sääreluudest ning Peruust pärit hambast.

Radiosüsinikumeetodil tegi töörühm kindlaks kõigi uuritud luude vanuse. Säilmete vanust teades, said nad erinevate bakteritüvede põlvnemisloos näpuga järge ajada. Nii jõudsidki nad välja kõigi süüfiliste ühise eellaseni, mis oli olemas juba pea 9000 aastat tagasi.

Bosi sõnul olid inimesed Ameerikas kanda kinnitanud juba 9000 aasta eest. Küll aga polnud toonastel ameeriklastel kontakte muu maailmaga. Sisuliselt elasid nad Bosi sõnul geograafilises ja bioloogilises eraldatuses.

Leid viitab, et kuigi süüfilise ja selle teadaolevate sugulasnakkuste juured viivad Ameerikasse, hakkas haigus üleilmselt levima siiski eurooplaste tegevuse tagajärjel. Süüfilise levikule andsid hoogu nii eurooplaste vallutused Ameerikas ja Aafrikas kui ka sajandeid kestnud inimkaubandus.

Siiski pole vaidlus nakkuse päritolu üle veel lõppenud. Bosi sõnul on vastuseta veel terve rida küsimusi. Samuti tegi tema töörühm oma järelduse väga nappide andmete põhjal.

Uuring ilmus ajakirjas Nature.