Uuring: vana mets aeglustab turberaiel uute puude kasvukiirust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Esimese kuue raiejärgse aastaga võib kaotada uuringu põhjal puude kõrguskasvus kaotada kaks kuni kolm aastat
Esimese kuue raiejärgse aastaga võib kaotada uuringu põhjal puude kõrguskasvus kaotada kaks kuni kolm aastat Autor/allikas: SCANPIX/: Postimees Grupp/Scanpix Baltics/SANDER ILVEST

Turberaie abil uuendatud metsas on kasvama hakkavate noorte puude kasvukiirus võrreldes lageraiejärgse metsakultuuriga oluliselt aeglasem, selgub Eesti Maaülikooli teadlaste uuringust.

Viimastel kümnenditel populaarse lageraie kõrval kasutatakse ka alternatiivseid raieviise. Valikraie puhul raiutakse üksikuid puid või väikehälle. Turberaie raames raiutakse vana metsa korduvalt raiejärkude kaupa. Viimasel on mitmeid eeliseid. Lisaks esteetilisele küljele võimaldab kontrollida see paremini metsa liigilist koosseisu, kaitsta mullastikku ja lõigata metsast tulu lühemate ajavahemike tagant.

Maaülikooli metsanduse doktorant Martin Tishler otsustas kolleegidega uurida, kuidas mõjutavad alternatiivsed raieviisid metsa kasvukiirust. Selleks rajasid nad 2012. aastal Järvselja õppe- ja katsemetskonda männiku uuendamiseks erinevate turberaieviiside näidis-võrdluskatseala. Omavahel võrreldi veer-, häil- ja aegjärkse raiet.

Aegjärkse raie rakendamisel, kus jäeti pärast raiet kasvama 160 puud hektari kohta, oli tekkinud männiuuenduste kasv võrreldes lageraiega poole aeglasem. "Nii võib esimese kuue raiejärgse aastaga puude kõrguskasvus kaotada kaks kuni kolm aastat," sõnas Tishler. Turberaie puhul on peamiseks kasvu piiravaks teguriks alles jäetud vanametsa puude juurekonkurents.

Lisaks võrreldi katse käigus külvi ja istutatud taimede kasvukiirust. "Kasutades looduslikku või inimese poolt tehtud külvi, kaotaksime võrreldes istutatud taimedega kasvukiiruses esimesel kuuel aastal 1–2 aastat," sõmas Tishler.

Doktorandi sõnul olid peale esimest turberaie järku männiuuenduse jaoks kõige soodsamad tingimused veerraiel, kus oli langi laius 30 meetrit. Sisusliselt oli tegu kitsa lageraiega. "Vahepealseid tulemusi andis häilraie, kus puistusse raiuti kuni 35-meetrise läbimõõduga ringikujulised häilud, kuid ka selle raieviisi korral täheldasime häilu servas kasvavate vanametsa puude tugevat pidurdavat mõju," lisas Tishler.

Saadud tulemustest on kasu turberaie tasuvuse hindamisel. Aeglasem kasvukiirus tähendab, et võrdväärse tulu saamiseks tuleb kauem oodata. "Metsades, kus lageraie on keelatud, võiks aegjärksel raiel viia metsa täiuse 30 protsendini või isegi alla selle," soovitas Tishler.

Häilraie korral tuleks kasutada Tishleri sõnul maksimaalse lubatud suurusega häile või rakendada maastikule sobitatuna veerraiet. Nii nagu lageraie korral, võib metsaomanik ka turberaiel kasutada lisaks looduslikule külvile täiendavat metsaistutust.

Uurimus ilmus ajakirjas Scandinavian Journal of Forest Research.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: