Metsik teadusvideo: kuidas raiuda metsa? ({{commentsTotal}})

Tavaliselt lõpeb metsa raiering Põhjamaades lageraiega. Sel juhul raiutakse pea kõik puud, jäetakse mõni säilikpuu elurikkuse jaoks ja mõni puu seemet andma seemnepuuna. Maastik aga jääb mõneks ajaks lagedaks.

Auto aknast lageraielanki nähes võib tavainimesel tekkida arvamus, et mets on likvideeritud. Metsamees aga teab, et sinna kasvab peagi uus asemele, kas istutatuna või looduslikult tekkinuna.

Selleks, et vähendada negatiivset suhtumist lageraietesse, kasutatakse turberaiet, mille käigus vana mets uuendatakse aeglaselt, sujuvalt. Turberaie korral ei raiuta kõiki puid korraga, vaid jäetakse osa alles. Eesti maaülikooli professor Hardi Tullus uurib, kuidas turberaied mõjutavad uue metsapõlve arengut.

Turberaie on lageraie kõrval alternatiivne uuendusraie meetod. Turberaie jaguneb omakorda kolmeks variandiks:
1) aegjärkse raie korral raiutakse mets ühtlaselt hõredaks,
2) häilraie puhul tehakse ringikujuline raie ja
3) veerraie tähendab raiumist ribadena.

Katsealal looduslikult seemnest tekkinud või istutatud taimi mõõdetakse igal aastal, igal puul on oma number. Uurides aegjärkse raie alal noori männitaimi on näha, et kolme aastaste puukeste ladvavõrse on suhteliselt lühike, okkad on väikesed ja helerohelised.

Põhjus, miks puu nii aeglaselt ja kehvasti kasvab, on ümberringi kasvav liialt tihe mets. Kuigi valguse puudust taimel ei ole – päike jõuab võrade vahelt maapinnani –, on maa sees vanade puude juured, mis kasutavad ära enamiku toitainetest, kuivadel suvedel ka vee. Ja see põhjustabki taimede aeglast kasvu.

Lisaks konkureerivale vanale metsale ohustavad noori puid ka sõralised, kelle seas põhiline metsakahjustaja on noorte puude võrseid sööv põder. Läheb mitu aastat enne, kui puu jõuab metsloomade kahjustuspiirist välja kasvada.

Tihti nakatavad taimi ka okkahaigused, mis kõige selgemini on näha kollaseks ja pruuniks muutunud okastest. Nii võib puuke hukkuda ja metsaomanik ei saa loodetud tulemust.

Võrreldes aegjärkset raiet häilraie ja veerraie katsealaga, on näha, et kasvama hakanud puud on palju ilusamad, pikemad ja rohelisemad. Ladvavõrsed on võrreldes aegjärkse katsealaga pikemad, sest puudub liialt tiheda vana metsa mõju.

Häilu või veeru keskele vanade puude juured ei ulatu ja seal saavad uued, looduslikult tekkinud või inimese istutatud puud palju edukamalt, kiiremini ja elujõulisemalt kasvada. Veer- ja häilraie aladel esineb ka vähem okkahaigusi. Kiire ladvavõrse kasv tagab varasema sõraliste kahjustuspiirist välja sirgumise ja uuenemine on edukas.

Uurimistulemused näitavad, et vana metsa võib turberaie abil uuendades raiuda julgemalt hõredamaks, teha suuremaid häile. Turberaie on alternatiivina lageraiele edukalt rakendatav.

Projekti „Turberaiete ökoloogilis-majanduslik analüüs ja näidis-püsikatsealade võrgustiku rajamine“ rahastas RMK ning selle eelarve oli 139 000 eurot. Projektiga tehti algust 2011. aastal ning see kestis kolm aastat.

RMK toetab säästvat metsandust arendavate rakendusuuringute tegemist alates aastast 2008. Selle aja jooksul on toetuseks välja valitud 14 projekti, mida on praeguseks rahastatud enam kui miljoni euroga. Igal esmaspäeval ilmub ERR Novaatoris üks rakendusuuringut tutvustav lugu.

Toimetaja: Marju Himma



Rein Ahas.
Novaatori järelhüüe professorile

Rein Ahas, elu tulevikulinnasNovaatori järelhüüe professorile

“Tulevikulinn on see, mis tõmbab ligi talente. Need on justkui talentide linnad – talendid lähevad sinna, sest seal on parim elu- ja loomekeskkond,” kirjeldas Tartu ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas möödunud suvel, kui jalutasime ringi Tartus rahvusarhiivi vastavalminud majas. Selle sama maja töötajate liikumismustrite muutust oli Ahase töörühm äsja uurinud.

Els Heinsalu

Eesti teaduse fenomen: vabanemine. Els Heinsalu

EV 100. aastapäeva puhul iseloomustab sel nädalal iga päev üks Eesti teadlane mõnda oma hinnangul Eesti teaduse jaoks tähendusrikast sündmust, nähtust või isikut. Keemilise ja bioloogilise füüsika Instituudi vanemteadur, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Els Heinsalu räägib Eesti teaduse vabanemisest.

Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: