"Meil on üle 200 000 inimese geenivaramus koos. Ma arvan, et järgmisel nädalal saab täis 50 000, mis meil oli sel aastal plaanis, ja me läheme aasta lõpuni välja," rääkis Metspalu "Ringvaates".

Metspalu hinnangul jätkab Geenivaramu järgmisel aastal senisest väiksemas mahus.

"Mis järgmisel aastal saab, see sõltub. Eelarve pole veel lukus. Meil on ka väikeseid plaane, kuidas suhteliselt ökonoomselt jätkata, võib-olla väiksemas mahus. Aga Geenivaramu ei pane kunagi uksi kinni," ütles ta.

Metspalu kinnitusel on 200 000 rahvatervise uurimiseks väga hea valim.

Eelmisel nädalal hakkas geenidoonoriks ka peaminister Jüri Ratas. "Kunagi pole hilja ja ma arvan, et see on vajalik asi, kui mõelda teadusele ja inimeste haigustele, mida me võiks tulevikus teada saada," põhjendas ta.

Sel aastal saab tasuta üle-eestiline geenidoonoriks hakkamine läbi. Ratas tunnistas, et kui sel aastal läks riigieelarvest geenidoonorlusele 1,4 miljonit eurot ja järgmiseks aastaks on ette nähtud 900 000, siis algne plaan oli eraldada selleks hoopis viis miljonit eurot aastas.

"Ma arvan, et kaugem horisont peaks olema see, et mida rohkem Eesti rahvast oma geeniandmed annab, seda parem. Ja kui meil täna on 200 000, siis 1,1 miljonit on veel minna," lisas ta.