Ökoloogiline taastamine on inimtegevuse tõttu kahjustunud või hävinud ökosüsteemide taastamine või nende taastumisele kaasa aitamine nii, et nad oleksid taas elurikkad ja ökoloogiliselt hästi toimivad. Taastada saab nii erinevaid elupaikasid – näiteks niite, metsi, soid, veekogusid – aga ka terveid maastikke. Näiteks saab väga intensiivselt majandatud põllumajandusmaastikke taas mitmekesisemaks luua läbi niitude ja märgalade rajamise põldude vahele ning läbi loodussõbralikemate toidutootmisvõtete kasutuselevõtu.

On aga oluline teada, et ka kõige oskuslikuma taastamise korral võtab ökosüsteemide taastumine väga kaua aega ja taastatud elupaik ei pruugi kunagi hakata sama hästi toimima kui juba olemasolev. Seetõttu jäägu taastamine vaid juba toimunud rumala tegevuse heastamiseks. ülioluline hoida kõiki veel tänaseni säilinud elupaikasid.

Taastamistegevusi on väga erinevaid. Nii võivad näiteks metsamajandamise käigus vaesunud metsade ökoloogilise taastamise puhul olla tegevusteks erivanuselise puistustruktuuri loomine, lamapuidu ja püstisurnud puidu tekkimise soodustamine, metsahäilude ja looduslikele metsadele iseloomuliku mitmekesise alusmetsa loomine ning metsa ökosüsteemi osaks olevate loomade taasasustamine.

Metsamajanduslik istutamine pärast raiet ei ole metsa ökoloogiline taastamine, sest nii ei kujune metsadele iseloomulik mitmekesine struktuur ja liigirohkus. Parema puudumisel on aga oluline vältida monokultuure ning luua istutades liigirikas ja geneetiliselt mitmekesine puistu.

Mitmed tööd on aga näidanud, et elurikkuse ja süsinikusidumise koha pealt võib olla kõige otstarbekam hoopis metsa iseeneslik taaskujunemine. Üheks ökoloogilise taastamise meetodiks, mis viimasel ajal aina pooldajaid kogub, ongi metsikustamine ehk rewilding aga sellest juba järgmine kord.

Rohesäutsu saab Vikerraadios kuulata argipäeviti kell 6.55 ja 11.20.