Rohesäuts: liigirikas linnaruum turgutab vaimset ja füüsilist tervist ({{commentsTotal}})

Video: Aveliina HelmFoto: Siim Lõvi/ERR

Igal aastal kattub Eestis ehitiste ja teedega umbes 350 hektari jagu põllu- ja metsamaad. Inimeste vaimse ja füüsilise tervise tagamiseks tuleb luua kaduvale elurikkusele koht ka linnaruumis, leiab Tartu Ülikooli botaanika vanemteadur Aveliina Helm Vikerraadio rubriigis "Rohesäuts".

Linnastumine ja linnade laienemine on üks viimaste aastakümnete domineerivamaid maastikumuutusi. Nii hõivatakse Euroopa Liidu riikides elamuehituse, tööstuse, teede või puhkealadele poolt igal aastal enam kui 1000 ruutkilomeetrit maad ehk umbes 300 hektarit päevas.

Ka meil laienevad linnad ja asulad jõudsalt. Igal aastal kattub Eestis ehitiste ja teedega umbes 350 hektarit põllu- ja metsamaad ning seda juba vähemalt viimased paarkümmend aastat. Rahvaarv samas suurenenud ei ole ning vastupidine protsess, kus kuskil mõni parkimisplats või majavundament taas loodusele ruumi annab, on peaaegu olematu.

Linnade laienemise mõju looduslikule elurikkusele on üldjuhul negatiivne, ennekõike olemasolevate elupaikade hävimise ja kahanemise ning aedadest putku panevate võõrliikide tõttu. Kui vaadata, kuidas kerkivad elamuarendused, siis niidulaik asendub muruga, põõsatukk majavundamendiga ning metsalaik parkimisplatsiga.

Kuna sageli on ka linnade ümbruses pigem levinud suured põllumajandusmaastikud, kus teistele liikidele elupaiku napib, peame loodusliku elurikkuse hoidmist linnades ja nende vahetus ümbruses väga tõsiselt võtma. Pole võimatu, et tänase elurikkuse kriisi ja kliimakriisi tingimustes võib paljude liikide käekäik sõltuda just sellest, kui hästi õnnestub toetada meil liigirikkust linnades ja asulates.

Elurikas haljastus ning looduse väärtustamine linnades võimaldab vähendada linnastumise ökoloogilist jalajälge, kuid isegi kui linnaelanikule looduskaitselised väärtused väga korda ei lähe, on elurikkus sealsete elanike vaimse ja füüsilise tervise üheks oluliseks tagajaks. Viimase aastakümnega on kogunenud aina rohkem teaduslikku tõendusmaterjali selle kohta, et elurikastes keskkondades on inimene tervem ja õnnelikum, elab kauem ning hindab oma elukvaliteeti kõrgemalt.

Seetõttu ei peaks linnaelanikud enam tõe pähe võtma laialt levinud arusaama, et linn on vaid inimestele, loodus, see olgu ikka maal. Eestis kunagi laialt levinud liigirikaste pärandkoosluste liigid on just need, millel kõikjal elupaika väheks on jäänud kuid mis väga hästi sobivad inimesega koos elama. "Lilledele ja liblikatele" tuleb koht luua ka linna: meie parkidesse, tänavaservadele, haljasaladele, aedadesse. Sellest võidab nii loodus kui inimene.

Rohesäutsu saab Vikerraadios kuulata argipäeviti kell 6.55 ja 11.20.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: