Sevtšuk ütles "Terevisioonis", et praegu Reidi tee ümber käivat arutelu tuleks vaadata laiemalt. "Reidi tee on praegu üks sümptom või üks oluline värviline näide Eesti ja eriti Tallinna liikluskorraldusest."

Teadlaste uuring, mis pole avalik

Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste koostatud uuringu teate kohaselt väheneks kärbitud sõiduradade plaani korral tipptundidel ristmike summaarne ooteaeg algse variandi puhul vähemalt kaks korda. Paraku ei ole tehnikaülikool ega uuringu tellinud Tallinna linnavalituse seda dokumenti avalikustanud ega andnud seda ka Andres Sevtšuki küsimise peale. "See on huvitav, et on tekkinud avalik arutelu dokumendi üle, mida peaaegu keegi näinud ei ole," nentis Sevtšuk.

Tallinnal on Sevtšuki hinnangul olnud viimastel aastatel strateegia, et mida suuremad ummikud, seda suuremad teed. "Me nagu üritame ennast välja ehitada ummikutest. See kogemus on paljudes maailma linnades väga tuttav, Eesti ei ole siin midagi erilist." Kui liiklust ravida suuremate teedega, sarnaneb see olukorrale, kus ülekaalulist püütakse ravida püksirihmaga, nentis Sevtšuk.

"Mida rohkem ruumi me autodele ehitame, seda rohkem ka autosid tuleb. Selle nimi on inglise keeles induced demand ehk pakkumise poolt tekitatud nõudlus," selgitas Sevtšuk.

Sevtšuki hinnangul vajab Tallinn paradigma muutust, kus eesmärk oleks suurendada ühistranspordiga liikumise osakaalu, mitte suurendada liiklusmahtu tänavatel.

Laiendatud Järvevana teel on jätkuvalt ummikud

Reidi tee puhul on kasutatud kikilipsu metafoori, kus mõlemal pool on tee lai, kuid Russalka juures on kitsaskoht, mis omakorda tekitab ummikuid. Sevtšuki sõnul on rida näiteid, kus tee laiendamisega on üritatud tee läbilaskvust parandada, kuid nende puhul ilmneb, et kui isegi esimese kuue kuu jooksul võib olukord ajutiselt paraneda, siis sealt edasi tuleb autosid järjest juurde ning ummikud tulevad taas.

"Meil on ka Tallinnast selline kogemus. Meil on Järvevana tee ehitatud suuremaks läbilaskeks ja Järvevana tee ummikud ei ole kuhugi kadunud – on tagasi tulnud ja veel suurema järjekorraga. Samas suunas on liikumas Haabersti rist."

Sevtšuki sõnul on ainus viis ummikuid vähendada arendada liikumisviise, mis võtavad vähem ruumi inimese kohta ning need on reeglina ühistransport või jalgrattaga ja jalgsi liikumine.

Lahendus

Siinkohal võiks ju tasuta ühistransport olla hea lahendus, Sevtšuk aga lisab siia, et tegu on kahe otsaga asjaga: "Linnaeelarvest väga suur osa läheb ühistranspordi doteerimiseks ja selle arvelt ei ole väga olnud võimalik ühistranspordivõrku sisuliselt parandada."

Ühistranspordi graafikutes on küll tehtud parandusi, kuid tarvis oleks suure võimekusega liine, mis ühendaksid suuri elamispiirkondi töökohtadega. Need võiksid olla näiteks Mustamäe, Lasnamäe ja Pirita trammiliinid.

Tallinnale on pikas perspektiivis oluline suunata veoautode transiitliiklus kesklinnast välja, näiteks Muuga sadamasse, kus see võimekus on juba olemas. "See argument, et me peame kesklinna ehitama magistraali, et neid autosid toetada, on ajutine, ning me peaksime mõtlema pikemas perspektiivis, mida see tähendab kesklinnale, kinnisvaraarendusele sadama ääres ja kogu sellele võimalusele, et Tallinna kesklinn liiguks mere äärde."